Moderniza Multilateralizmu no Merkadu sira "Moderniza Multilateralizmu no Merkadu sira� Robert B. Zoellick Prezidente Grupu Banku Mundial Institutu Peterson ba Ekonomia Internasional, Washington, DC 6 Outubru 2008 I. Hateke ba Kotuk –Atu Hare’e ba Oin Oin sa ema iha tinan 2018 hateke ba kotuk ba tinan ida ne’e? Ne’e depende ba sa mak ita halo. Setembru nudar fulan susar ida iha tinan la-seguru ida. Fuzaun ida iha merkadu finanseiru, kréditu no merkadu uma nian. Presaun aihán no mina folin nian nebé sei kontinua nafatin. Ansiedades konabá ekonomia global. Durante tinan uluk, maioria ekononia nebé sei dezenvolve’an hela dezenvolve maka’as maiske iha konfuzaun ne’e. De faktu, nasaun importante liu sira nebé sei dezenvolve’an hela uza tiha mákina kresimentu alternativa ida. Iha 2007, sira rejista tiha rekorde-médiu ida hamutuk 7.9 pursentu iha kresimentu PIB no iha 2008 rejista kresimentu ida impresionante nafatin hamutuk 6.6 pursentu. Maibé nasaun hotu-hotu la-hetan kresimentu hanesan ne’e. Aihán no mina folin nebé sa’e maka’as dudu nasaun vulnerável liu sira tamabá zona perigu ida nia laran. Ema terus daudaun hela. Família sira preokupa konabá sa mak loron aban-bainrua sei lori mai. Eventu sira Setembru nian bele sai pontu kulminante ida b a nasaun barak mak sei dezenvolve’an hela. Redusaun ida iha exportasaun, no mos influxu de kapital, sei provoka diminuisaun ida iha investimentus. Deselerasaun kresimentu nian no kondisoens finansimantu nebé sai aat daudaun, tau hamutuk tan ho apertu-monetariu, sei hamosu insusesu negósiu no karik emerjénsia bankária. Nasaun balun sei monu ba krize balansu de pagamentus. Hanesan kazu nebé mosu bei-beik, nasaun kiak liu sira mak vulnerável liu. Enkuantu ema Amérika sira ni-nia matan tau ba iha kruzamentu entre baki no estrada boot siara, sei iha buat barak atu aumenta ba istória ne’e. Resposta ba krize sira ne’e tenki global no boot liu. Lian iha mundu-raiklaran tomak foo sala ba merkadu livre sira. Sira seluk husu konabá faillansus instituisoens governu nian. Barak mak hatudu liman-fuan ba faillansus Estadus Unidus nian, nudar arkitetu ekonomia global ohinloron nian. Ita labele dulas relójiu globalizasaun nian ba kotuk. Nune’e mos ita labele halo krize ohinloron nian ne’e hadelek ita atu la-haré oportunidade aban nian. Ita tenki aprende lisaun sira tempu uluk nian, bainhira ita hakarak harii ba loron aban-bainrua. Ita tenki Moderniza Multilateralizmu no Merkadu sira ba Ekonomia Mundial ida nebé muda’an daudaun. Ita-nian mak tenki sai globalizasaun ihanebé fahe ba malun oportunidades no mos responsabilidades. Bainhira la-iha buat ne’e, ita bele dezeña arkitetura foun ida maibé nia sei sai uma papelaun ida. Multilateralizmu, iha ni-nia sentidu diak liu, nudar dalan ida atu rezolve problemas entre nasaun sira, ihanebé grupu nebé mak tuur iha meza hakarak no bele hola asaun konstrutivu hamutuk. Ha’u mekánizu ida iha multilateralizmu. Durante tinan 20 nia laran, hau involve’an tiha ona iha tentativa atu halo sistema internasional ne’e funsiona. Semana oin, iha Enkontru Anual Banku-IMF nian, hau sei koalia konabá implikasoens fulan sanulu-resin-rua ikus ne’e nian ba Grupu Banku Mundial. Maibé ohin, ho krize ida nebé la’o daudaun no eleisaun iha semana hirak oin mai, hau sei dezeña imajem ida boot liu. II. Transformasaun iha Ekonomia Politika Global Atu kompriende krize ohinloron nian, ita presiza konsidera sa mak akontese ona durante pelu menus tinan 20 liu-bá. Globalizasaun no merkadu sira ohinloron nian hatudu mudansa boot teb-tebes iha teknolojia informasaun no komunikasaun, fluxu finanseiru no komérsiu, mobilidade trabaillu nian, inter-konektividade mundial – “mate-distánsia nian,� no forsa kompetitivu foun boot sira. Maibé maiske iha transformasaun sira ne’e mos la -kapta mudansa boot liu sira: durante tinan 25 liu- bá, ekonomia merkadu mundu nian sa’e tiha hosi besik ema 1 billaun ba 4 ka 5 billoens. Mão -de-obra mundial nebé involvidu iha merkadu exportasaun sira aumenta tiha ba liu 800 milloens. Ne’e mak aumentu diak teb -tebes ida iha periodu ida relativamente badak. Kompetisaun globalizasaun nian, expansaun bot teb-tebes mão-de-obra global nian, no folin merkadoria nian nebé relativamente kiik kombina tiha atu kria buat seluk ida: Époka Prosperidade ida ba bankeiru sentral sira. Efeitus hamenus folin mudansa sira ne’e nian halo bankeiru sentral sira sai hanesan májiku teknokrátikus – no ita gosta sira- nia majia. Politika monetária livre no likidéz barak halo investidores atu “buka lukru� – no buka tutuir malu. Investidor sira fo empresta tiha osan (leverage) hasoru valor sira kapital nian nebé aumenta nafatin, hodi la-fo atensaun ba risku kréditu nian, biban lukru no sirkulasaun osan nian. Investidor sira la- planeia atu kaer kleur kapital sira ne’e hodi hein lukru. Maiske bainhira sira halo nune’e, asaun investidor nian “garantidu� hosi segurus nebé “apoiadu� hosi folin kapital sira ne’e nian. Ho explosaun bolha Internet nian no krize bens imóveis no bankária Japaun nian, dilúviu likidéz nian ne’e suli ba nasoens ne’ebe sei dezenvolve’an hela, liu -liu sira nebé ni-nia moeda depende ba dólar. Merkadorias folin tun bainhira Uniaun Soviétika naksobu, nebé halo sub-investimentu, liu-liu ba minarai no metal, no hafoin sai maka’as tanba ekonomia sira nebé dezenvolve’an hela presiza materia prima. Kombustível no aihán iha ligasaun maka’as liu tan, tanba asaun enerjia nian nebé uza iha produsaun aihán no transporte aumenta tiha, no konsumidor aihan no enerjia sira sai tiha kompetidores: Krize hihán ba mina sei mosu. No tinan ne’e ita haré krize ne’e mosu duni. Folin aas ne’e bele halo ema tokon 100 iha nasaun sira nebé sei dezenvolve’an hela monu hikas ba mukit. Ita arriska segunda ronda inflasaun, krize balansu de pagamentus, no orsamentu apertadu. Fontes kapital internasional nian mos muda daudaun. Explosaun merkadorias nian, liu-liu ba enerjia, hamosu lukru barak, rezulta iha sovereign wealth funds. Térus tanba trauma 1997-98, nasaun sub-dezenvolvidu balun rezolve tiha atu nunka mais arriska angústia ne’e dala ida tan no administra taxa -de-kámbiu atu kria rezerva boot. Poupansa sira ne’e hamosu sovereign funds sira seluk. Alterasaun sira iha mão-de-obra, likidéz finanseira, produtus merkadoria nian, no sovereign funds hatudu transformasaun ida hetok boot liu tan: Forsa ekonómika foun sira mosu daudaun ona. Involvimentu forsas emerjentes sira ho ekonomia global halo tiha sira sai “parte interesadu� iha sistema global. Orasne’e China nudar terseira entidade komérsiu mundu nian. Tanba klase média iha �zia aumenta, poupador sira ne’e sei sai investidor importante iha ekuidade k orporativa iha nasaun dezenvolvida sira, hodi reforsa liu-tan ligasaun global ne’e. Forsa sira nebé foin mosu ne’e hakarak ema rona sira nia lian. Sira hakarak hatene sira -nia knar sa iha definisaun regulamentus foun ba ekonomia global. Hodi hatudu tiha sira-nia susesu kompetitivu, forsa sira nebé foin mosu ne’e suspeita katak bainhira parte interesadu sira estabelesidu ona sira sei kaer fali nia kontrole, bele liu hosi regulamentus komérsiu no finansas tuan, ka regulamentus foun ba mudansa klimátika no meiu-ambiente. “Parte interesadu sira� ekonomia dezenvolvidu nian mos, hetan benefisiu – no ameasa hosi – alteralsaun sira ne’e. Ekonomias sub-dezenvolvidus ne’ebe foin mosu ne’e oferese polu kresimentu barak ne’ebe tulun sira -nia rekuperasaun no fo posibilidades foun, maibé sira mos serve nudar aihán ida ba alarmista sira. Tebes duni, ho média taxa kresimentu besik 6.6 pursentu entre 1997 no 2007, nasaun kuaze 25 iha sub-Sahara Afrikana, ho kuaze dois- tersus hosi populasaun rejiaun nian, fo vizaun ida konabá polu kresimentu seluk ida nebé bele dezenvolve durante dékadas tuir mai. Ne’e bele sai realizasaun boot ida, la’os deit ba halakon kiak no ba dezenvolvimentu, maibé ba mos atu liberta talentus no enerjias ne’ebe la-uza. Maibé nia sei sai realizasaun ida nebé la-efetua eiseptu ita iha vizaun no korajem atu hamriik hasoru dezafius izolamentu ekonómiku iha uma, no oferese lideransa atu halo buat ne’e akontese. Problemas finanseirus no ekonómikus no ta’uk sei reforsa tendénsia ida atu hakiduk. Balun sente katak regras jogu nian – nebé trata bailouts, taxas-de-kámbiu, komérsiu, imigrasaun, no ajuda-estranjeiru nian – la-inklui sira, maiske ema sira ho rendimentu a’as liu hanesan iha kapasidade atu hola vantajem hosi mudansa sira ne’e. Barak mak preokupadu katak “ rede seguransa sira� atu tulun ema ajusta ba mudansa nebé, infelizmente, antigu ona. Ajenda ne’e – la-os deit konsekuénsia hosi resgate finanseiru – líder foun sira tenki kaer metin. III. Kalohan tempestade nian ba Multilateralizmu no Merkadu sira Eventu sira tinan ne’e nian nudar xamada ida atu hadér. Iha kalohan tempestade nian ba multilateralizmu no merkadu sira. Tanba aihán folin aumenta maka’as, merkadu agríkola sira hahú la -funsiona ho presaun politika sira. Nasaun 40 balun impoin tiha proibisaun ka restrisaun ba exportasaun aihán. Nasaun sira seluk impoin tiha kontrole folin, viola kontratu sira, no hapara komérsiu. NU esforsa maka’as atu halo nasaun sira atu aumenta sira -nia kontribuisoens ba asisténsia aihán ba sira ne’ebe presiza liu. Nasaun kiak s ira luta atu hetan fini no adubu ba agrikultor sira. Sira buka atu homan hamutuk “redes de seguransa� ba ema vulnerável liu sira. Mukit, hamlaha, no desnutrisaun aumenta tiha ona. Enkuantu sistema global ba agrikultura sai imobilizadu, Organizasaun Komérsi u Mundial (WTO) la’o tama tiha ba we perigozu. Rodadu-Doha sai imobilizadu tiha. Negosiasoens Mudansa Klimátika nian nebé organiza tuir Konvensaun Kuadru NU nian konabá Mudansa Klimátika sei sai difisil liu tan tanba WTO la-konkorda, nebé sei halo tensaun entre ekonomias dezenvolvidas no sub- dezenvolvidas. Iha sirkunstánsias diak liu nia laran, negosiasaun ne’e sei sai luta difísil ida. Nune’e mos, projetu-de-lei mudansa klimátika “cap-and-trade� nebé la-hetan aprovasaun iha Senadu Estadus Unidus nian tinan ne’e identifika dezafiu tuir mai ba multilateralizmu no merkadus. Atu evita halo indústria sira kumpri limite karbonu nian ho desvantajen kompetitivu ida, projetu-de-lei ne’e husu protesaun komérsiu hasoru exportador sira ne’ebe la kumpri limites karbonu nian. Maiske nesesidades aumenta daudaun ona, maibe sistema ajuda internasional la-akompaña pasu ne’e. Doador sira lori ideias, enerjia, no rekursus, maibé sira mos bele domina pose nasional nasaun sira ne’ebe sei dezenvolve’an hela nian, hodi estraga efikásia ajuda nian. Iha 2006, iha transasaun ajudas liu 70,000 ho tamañu médiu projetu nian $1.7 milloens deit. Tinan uluk, em-média, nasaun sub-dezenvolvidu sira simu tiha vizitas doador 260. Vietnam iha vizitas 752. Governu nasional sira hasai osan tan atu fo tulun ho sira-nia bandeira, la liu hosi multilateralizmu ne’ebe enkoraja koerénsia no harii posse lokal. Maiske nune’e, G-7 tomak atraza iha ni-nia kompromisus Gleneagles nian atu aumenta asisténsia dezenvolvimentu. Merkadu no negósiu finanseiru privadu sira sei kontinua nudar motor forte liu kresimentu no dezenvolvimentu global nian. Maibé sistema finanseiru sira mundu dezenvolvidu nian, liu-liu iha Estadus Unidus, hatudu tiha frakezas malorek hafoin sofre prejuizu boot teb-tebes. Arkitetura internasional nebé dezeña atu trata sirkunstánsias hanesan ne’e namlele hela. Karik mudansa impresionante liu desde ha’u nia experiénsia iha Tezouraria Estadus Unidus nian iha finais 1980 mak riku-soin G-7 nian nebé lakon tiha. Grupu ne’e uluk hala’o tiha knar folin boot ida hodi koordena polítika, ho akordu sira hanesan Akordu Plaza no Louvre. Maibé Simeira Ekonómika uluk nian tau tiha prioridade ida ba seremónia em- vez-de polítika. Ha’u sei iha esperansa katak sorumutu Ministrus Finansas nian sei oferese navegador m ultilateral ida iha rezolusaun problemas finanseirus no ekonómikus global. Maibé forum ne’e insufisiente atu satisfáz nesesidades. IV. Rede Multilateral Foun Ida ba Ekonomia Global Foun Ida Maiske Estadus Unidus no mundu ke’e hosi kuak atuál ne’e, ita tenki haré liu tan ba oin: ita sei presiza Rede Multilateral Foun ida ba Ekonomia Global Foun ida. Jerasaun Bretton Woods husik hela legadu rua: primeiru, instituisaun internasional no rejime sira – iha kondisaun operasional no reparasaun oi-oin. Segundu, importante liu, katak jerasaun ne’e husik hela kompromisu intelektual, polítiku, no polítika ida atu atua ho forma multilateral atu transforma problemas era ida nian ba oportunidades. Ema balun husu abordajen Sékulu-21 nian ida, maibé sira barak mak hakiduk fali ba modelu sira meadus Sékulu-20 nian. Multilateralizmu Foun, nebé apropriadu ba ita-nia tempu, tenki sai rede fleksivel ida, la-os sistema fiksu no unitáriu ida. Nia tenki haboot poténsia inter-ligasaun no overlapping atores no instituisoens, públiku no privadu. Ita haré tiha ona katak ekonomia nasional sira nebé adaptável liu trata xoke no mudansas inevitável sira ne’e ho forma efikáz liu; atu aplika experiénsia ne’e, sistema multilateral ne’e tenki bazeia iha fleksibilidade. Nia mos presiza uza merkadus no insentivus ba organizasoens no individuais sektor privadu, ONG ne’ebe orientadu ba lukru no sosiedade sivil. Multilateralizmu Foun tenki respeita soberania estadu nian, enkuantu iha tempu hanesan rekoñese katak asuntu barak mak la-respeita fronteiras estadu nian. Rede Multilateral Foun ne’e tenki sai pragmátiku. Ni -nia serbisu báze mak atu haburas kooperasaun hodi enkoraja troka-de-perspetivas konabá intereses, nasional no mos internasional. Dala barak fahe deit informasaun ba malu nudar inisiu ida. Hafoin ita tenki enkoraja buka interese hamutuk ida. Dala ruma interese hamutuk sira bele haburas ho insentivus – no instituisaun internasional sira bele sai katalista ba asaun. Rezolusaun problema prátiku kria kultura kooperasaun ida. Ita-nia Multilateralizmu Foun tenki harii ho baze iha sentidu fahe responsabilidade ba malu ba saúde ekonomia politika global. Ne’e signifika – esensial no kritikamente – katak nia tenki involve sira nebé iha partisipasaun boot ida iha ekonomia ne’e, sira nebé hakarak atu fahe ba malu responsabilidade hamutuk ho ni-nia manutensaun no nia benefisius. Ita tenki define hikas multilateralizmu ekonómiku alein-de fokus tradisional ba finansas no komérsiu. Ekonomia mundial nebé muda ezije ita atu hanoin luan liu tan. Ohinloron, enerjia, mudansa klimátika, no estabilizasaun ba estadu frájil no estadu pos-konflitu sira nudar asuntus ekonómikus. Sira sai ona parte hosi seguransa internasional no diálogu meiu-ambiental. Sira tenki sai mos preokupasaun ba multilateralizmu ekonómiku. V. Prioridades Grupu Diretivu Foun Ida Multilateralizmu Foun sei depende nafatin, liu-liu, ba lideransa no kooperasaun nasional. Nasaun sira importante. G-7 la-funsiona. Ita presiza grupu diak liu ida ba tempu diferente ida. G-20, maiske iha valor, difísil demais atu maneja iha mudansa hosi diskusaun ba asaun. Ita presiza grupu núkleu Ministru Finansas sira nebé sei asume responsabilidade atu antisipa asuntus, fahe informasaun no opniniaun ba malu, explora interese hamutuk sira, mobiliza esforsus atu resolve problemas, no pelu- menus maneja diferensas sira. Ba kooperasaun finanseira no ekonómika, ita tenki konsidera Grupu Diretivu foun ida hanesan Brazil, China, �ndia, México, Rúsia, Arábia Saudita, �frika du Sul, no atuál G-7. Grupu Diretivu ne’e sei lori hamutuk liu 70 pursentu hosi PIB mundial, 56 pursentu hosi populasaun mundu nian, 62 pursentu hosi ni-nia produsaun enerjia, emisór karbonu boot liu sira, doadores dezenvolvimentu prinsipál sira, aktor rejional boot sira, no aktor prinsipal sira iha kapital global, produtus, no merkadus taxa-de-kámbiu. Maibé Grupu Diretivu ne’e sei la sai G-14 ida. Ita sei la-kria mundu foun ida hodi halo hikas deit ida tuan. Grupu ne’e tenki inúmerável, fleksivel, no durante tempu tomak, nia tenki avansa ba oin. Bele aumenta tan sira seluk, liu-liu bainhira sira-nia influénsia nebé aumenta daudaun korresponde ho vontade ida atu tulun tane-responsabilidades. Grupu Diretivu foun ne’e tenki hasoru malu liu hosi video -konferénsia no ho forma regular atu haburas responsabilidade grupu nian. Adjuntu sira tenki iha diskusaun dala barak no informal. Rede konsulta bilateral ativu ida iha grupu laran no liur sei suporta nia. Ita presiza Publikasaun ida ba diplomasia ekonómika multilateral. FMI no Grupu Banku Mundial, karik ho WTO, bele tulun apóia Grupu Diretivu ne’e. Ita bele identifika problema sira nebé mosu daudaun, analiza abastesimentu, sujere solusoens, no bazeia ba ita-nia filiasaun luan rasik atu propoin koligasoens hodi rezolve asuntus sira. Membru sira Grupu Diretivu nian sei presiza serbisu nafatin liu hosi instituisoens internasionais no rejime sira nebé estabelese ona, nebé inklui estadu sira seluk. Sei respeita soberania sira. Maibé grupu núkleu ne’e tenki aumenta probabilidade katak nasaun sira halibur malu atu rezolve problemas nebé boot liu fali intereses estadu ida nian. Ita presiza mekanizmu ne’e atu nune’e la-husik nasaun sira atu failla – ho konsekuénsias hotu-hotu hanesan umanu, ekonómiku, no polítiku nebé implika ba sira no mos sira-nia viziñu sira. Ita presiza buat ne’e atu nune’e problema global sira la-os deit lakon hafoin realidade ne’e, maibé antisipadu. Ita presiza buat ne’e atu dezenvolve lisan diálogu nian no relasionamentu konfiansa nesesáriu sira molok krize ne’e too mai. Ita presiza buat ne’e atu forma solusau n multilateral sira. Finansas Internasional no Dezenvolvimentu Ita haré ona parte nakukun hosi relasionamentu global. Ita tenki hakat ba naroman. Primeira tarefa mak besik ba nasaun ne’e. Tinan-oin, sei iha esforsu boot ida iha Estadus Unidus atu hadia sistema failladu regulamentu no supervizaun nian. Tenki iha mellorias iha likidasaun no rezolusaun. Tenki moderniza regras konabá transparénsia, kapital, leverage, kontabilidade, no hetok importante liu tan, likidéz. Ita tenki husu tan sa instituisoens reguladu no supervizionadu bele totalmente monu ba susar. Modelu hotu bazeadu ba risku, la-importa sofistikadu no supervizionadu didiak ka lae, depende maka’as ba hipótezes. Sa mak akontese bainhira hipóteze sira ne’e sala? Kondisoens nebé altera provoka faillansu ne’e sei depende liu tan ba mudansa iha ekonomia mundial. Tanba krize ne’e sai krize internasional ida tanba inter-relasionamentu ne’e, maka reforma sira tenki multilateral. Forum Estabilidade Finanseira/Finansial Stability Forum (FSF), nebé Mario Draghi hosi Banku Itália xefia ho kompeténsia, hahú resolve ona asuntu sira ne’e. Maibé FSF konsentra ba nasaun OECD sira. Atu liu hosi FSF alargadu ida, ligasaun forte liu ida entre FSF-IMF, ka Grupu Diretivu, asuntus supervizionamentu finanseiru ne’e tenki trata iha kontextu multilateral luan liu ida. Ita tenki reforsa sistema adventénsia prekose IMF nian ida ba ekonomia global, nebé konsentra ba prevensaun krize no la-os deit rezolusaun krize. Laloran xoke finansial Setembru nian iha Estadus Unidus resona iha ekonomia global. Realidade absoulta ida mak katak nasaun sira nebé sei dezenvolve’an hela tenki prepara’an ba redusaun ida iha komérsiu, influxu kapital, transferénsia osan, no investimentu doméstiku, no mos kresimentu neineik ida. Tenki enkoraja nasaun sira nebé iha pozisaun fiskal no balansa-de-pagamentus diak espora ejizénsias doméstikas liu hosi konsumu no investimentu. Maibé sira seluk iha espasu fiskal uitoan deit, défise konta korrente ho risku, problemas balansu-de-pagamentus, perigu finanseiru, ka buat hat ne’e hotu. Fundu no Banku Dezenvolvimentu sira tenki tulun. Ba nasaun boot liu balun iha perigu laran, Grupu Diretivu no nasaun amigas sira tenki atúa hamutuk ho Fundu no Banku sira atu fo apóiu ligadu ho reforma polítika sira nebé sei lori fi la nasaun ne’e ba kresimentu sustentável. IMF mos tenki iha nafatin knar ida iha sistema taxa-de-kámbiu mundial, alein-de vijilánsia. Nudar Jean Pisani-Ferry hakerek foin lalais ne’e, parte boot ida hosi nasaun sira nebé sei dezenvolve’an hela seidauk pron tu atu halo floating independente ba sira-nia moeda, tanba liberalizasaun finanseiru la-kompletu no ansiedades konabá ajustamentu la- kontroladu. IMF, ho apoiu Grupu Diretivu nian, bele fo opsaun barak liu tan, hanesan pegs ligadu ho sesto moeda ka merkadorias. Durante tempu tomak, ita presiza prepara’an ba sistema finansas internasional ho moeda rezerva barak, ho sira seluk ligadu ho pegs oi-oin. Multilateralizmu Foun tenki tau dezenvolvimentu global hanesan ho finansas internasional. To’o ita harii globalizasaun ida inkluziva liu, mundu sei la-estável nafatin, maiske pakote rekuperasaun finanseiru ne’e boot. Multipolaridade ekonómika fo estabilidade no oportunidade, hanesan deit ho portfóliu diversifikadu investimentus nian. Maibé atu aumenta kresimentu inkluzivu liu no sustentável, ita tenki hanoin konabá ajuda ho forma la-hanesan. Semana rua liu ba iha Nasoens Unidas, parseiru internasional sira hetan $16 billoens ba projetus dezenvolvimentu nian sira. Osan ne’e importante teb-tebes, no ita presiza barak liu tan bainhira ita hakarak alkansa Metas Dezenvolvimentu Miléniu nian. Maibé ita tenki haluan mos ita-nia abordajen. Ita tenki rona númeru ema Afrikanus sira nebé aumenta ba bei-beik nebé hatete mai ita katak sira hakarak merkadus no oportunidades, la-os dependénsia ba ajuda. Kapital privadu no merkadu sira sei kontinua nafatin nudar motores kresimentu nian. Ita tenki haré alein-de projetus no programas ba forma foun sira atu halo negósiu dezenvolvimentu nian. Ita presiza instrumentus inovativus no intermediasaun atu: tulun liga Sovereign Wealth Funds ba investimentus ekuidade iha �frika; harii merkadus obrigasaun moeda lokal iha merkadu emerjente sira; maneja risku sira dezenvolvimentu nian liu hosi fasilidades segurus ba eventus klimátiku no katastrófikus, no atu tulun agrikultores kik sira; hatudu viabilidade parseria finansiamentu sira entre públiku-privadu atu dezenvolve infraestrutura; no aumenta tipu asisténsia nian, hosi kompromisu avansadu sira ba dezenvolve aimoruk hodi salva moris ba buydowns tusan ka tarifa nian. Maiske ita harii merkadus no instituisoens ba prazu médiu no naruk, Multilateralizmu Foun presiza mekanizmu sira atu bok’an lalais liu no efikáz liu atu tulun sira nebé vulnerável liu bainhira krize ne’e mosu. Ezemplu ida mak Banku Mundial ni-nia fasilidade finansiamentu-lais foun $1.2 billoens ba sira nebé iha perigu aihán folin aas. Ezemplu seluk ida mak reforma ba asisténsia umanitária aihán nian. Ho modernizasaun uitoan ba apóiu doadór nian ba Programa Alimentar Mundial /World Food Program – hanesan finansiamentu núkleu ka finansiamentu tinan barak no liña-de-kréditu – ita bele aplika instrumentus merkadu finanseiru atu tulun WFP maneja likidéz, merkadu, no risku operasional sira. Hodi serbisu ho Organizasaun Meteorolójiku Mundial, WFP no Banku bele prepara diak liu, hamenus kustus, no responde lalais liu tan. Ita mos presiza akordu global ida atu la aplika bandu exportasaun aihán ka taxa-proibitiva sira ba kompras umanitárias, no mos akordu ida atu estoke rezerva nasional bainhira aumentu folin makás ida mosu tanba akumulasaun ka espekulasaun. Instrumentus jestaun risku sira ne’e ekivalente ho Sékulu - 21atu harii estoke aihán boot ba seguransa iha tempu sira liu ba. Maibé ita presiza lideransa polítika atu tama ba modelu burokrátiku tuan sira. Grupu Banku Mundial mos tenki adapta lalais liu atu satisfáz nesesidades foun ni-nia klientes nian no intereses ni-nia sósius sira nian. Ita tenki aliña didiak ita-nia governasaun ho realidades Sékulu- 21 nian. Atu hamatan liu hosi ita-nia pasu uluk sira atu muda votu, reprezentasaun, no responsabilidade, ha’u sei halibur Komisaun Nível A’as ida atu konsidera modernizasaun governasaun Grupu Banku Mundial nian – atu nune’e ita bele opera ho forma dinámiku, efikáz, efisiente, no lejitimadu liu iha ekonomia polítika global transformadu ida. Hau haksolok tanba Ernesto Zedillo konkorda ona atu lidera serbisu ne’e. Hau husu ona Ernesto atu serbisu ho kolegas sira atu haré ba asuntus governasaun iha IMF. Iha 1944, iha Bretton Woods, Fundador sira multilateralizmu ekonómiku nian hetan tiha momentu ida atu harii futuru ida diak liu. Ita tenki ambisiozu liu tan ohinloron. WTO no Sistema Komérsiu Global Negosiasoens komérsiu global Doha iha WTO dada iis konabá sustentasaun moris nian. Importante teb-tebes katak WTO no sistema komérsiu-global-abertu ida hakoi hamutuk ho sira. Negosiasoens konabá komérsiu sei la’o nafatin iha fatin seluk. Peskiza foun liu hatudu ona oin sa negosiasoens FTA nian bele apóia abertura merkadus luan liu tan. Maibé FTA no preparativu preferensial sira nebé la-os ho baze alargadu bele halo fraku liberalizasaun global. Tenki liga sira ho disiplinas globais. No sistema multilateral kontinua nudar opsaun mesak ida atu hiit liman todan apóiu distorsaun-komérsiu ba agrikultura, nebé sei opera ho $260 billoens tinan ida. Litíjiu sira iha WTO kria sira nebé manán no sira nebé lakon. Bainhira la-halo ekilíbriu ho negosiasoens manán- manán (win-win) WTO ida nebé asosiadu deit ho litíjiu iha probabilidade atu lakon apóiu. Membru WTO sira tenki konsidera oin sa atu kontinua haburas liberalizasaun global. Opsaun ida mak atu muda fasilitasaun komérsiu hosi negosiasaun ida ba planu dezenvolvimentu ida. Iha oportunidades atu diminui kustus komérsiu nian barak liu fali kustus nebé tarifas no barreiras komersiais sira seluk impoin. Indikadores negósiu “Doing Business� no “Lojistika� Banku Mundial nian fo saervisu preliminar diagnóstiku nian. Órgaun rejional sira hanesan APEC hatudu ona iha prátika. Ita bele tulun nasaun sira halo simples no armoniza prosedimentus no dokumentasaun iha korrente oferta ida. Nasaun sira bele aplika téknikas jestaun risku iha inspesaun fronteiras no aklarasaun alfandega nian, ho apoiu prosesamentu elektróniku. No ita bele reforsa kapasidade, teknolojia, no disponibilidade finansas komérsiu nian. Lójika multilateral original iha negosiasoens GATT nia kotuk, nebé rezulta iha WTO, mak “tarifa negosiasaun.� Maiske nune’e tenki halo ba interese ekonómiku nasaun ida nian bainhira hatún tarifa no diminui kustus, interese polítiku nebé presiza, sasatan sira “trading off� nian nebé grupu protejidu sira defende. Ajenda fasilitasaun komérsiu no dezenvolvimentu foun ida tau auto-interese hatún kustus komérsiu nian atu serbisu ba interese multilateral ida hodi enkoraja integrasaun, efisiénsias, no oportunidades barak liu tan – signifika, empregu barak liu, kresimentu barak liu, mukit uitoan liu. Tanba exportador no importador sira halo negósiu barak liu tan, sira bele iha kapasidade atu aumeta sira-nia votu ba liberaliza mos negosiasoens. Ne’e mak multilateralizmu tuir pasu prátiku sira, hakat ba oin bainhira bele halo nune’e. Enerjia no Mudansa Klimátika Rede Multilateral Foun mos tenki halo inter-ligasaun ho enerjia no mudansa klimátika. Merkadu enerjia mundial sira iha konfuzaun laran. Produtóres, tauk folin nebé monu, deskonfia investimentus foun. Nasaun konsumidor sira hakarak folin kik liu ba konsumidores, maibé folin sira a’as nebé enkoraja konservasaun, efisiénsia, material alternativu, no teknolojia foun sira. No nasaun no ema vulnerável liu s ira sai vítima hosi konfuzaun ne’e tomak – tanba sira enfrenta folin a’as, folin nebé sae-tun, no mudansa klimátika. Produsaun mina-rai orasne’e barak liu kompañia mina-rai nasional sira mak kontrola. Fornesedor sira ne’e la - responde ba sinal sira merkadu nian ho forma hanesan ho produtór privadu sira. Ita presiza “negosiasaun global� ida entre produtór boot sira no konsumidores enerjia. Ajénsia Enerjia Internasional organiza tiha konsumidores OECD, maibé la-inklui forsa hotu-hotu nebé mosu. Tinan balun liu ba, China sujere tiha atu konsumidor enerjia boot sira organiza’an atu enfrenta kartel produtores nian ho forma efikáz liu. Ne’e ideia ida nebé merese konsiderasaun, maiske ho objetivu ida luan liu. Negosiasaun hanesan ne’e mínimu liu tenki involve fahe p lanus ba malu atu aumenta abastesimentu, inkluzive opsaun sira seluk alein-de mina-rai no gas; hadiak efisiénsia no diminui prokura; tulun ema-kiak ho enerjia; no konsidera oin sa polítika sira ne’e relasiona ho polítika produsaun karbonu no mudansa klimát ika. Nasaun dezenvolvidu sira presiza hamoris no lori teknolojia foun ba merkadu, atu tulun nasaun dezenvolvidu no mos nasaun sira nebé sei dezenvolve’an hela. Nasaun sira nebé sei dezenvolve’an hela tenki hamenus subsidius nebé karu no aumenta efisiénsia, enkuantu trata instabilidade sosial sira. No ema hotu-hotu tenki iha interese ida iha prevensaun rekursus enerjia atu provoka ameasa ba seguransa nasional. Parte hosi negosiasaun ne’e mak atu fo oportunidade ida ba nasaun sira nebé sei dezenvolve’an hela atu halo investimentus prazu naruk hodi diminui vulverabilidade ba mina folin a’as no sae -tun enkuantu apóia ema-kiak ho rede seguransa sira. Asesu ba enerjia tenki sai komplementu importante ida ba investimentus enerjia mos. Ema liu billaun ida ho balun iha mundu la iha asesu ba eletrisidade, inkluzive besik trés-kuartus hosi populasaun sub-Sahara Afrikana. Bazeia ba pedidu hosi parte interesadu xave sira Grupu Banku Mundial dezenvolve hela inisiativa Enerjia ba Ema-kiak atu tulun nasaun kiak liu sira sustenta nesesidades enerjia ho forma efisiente no sustentável. Ita bele konsidera hola negosiasaun global ne’e ba oin. Bele iha interese hamutuk ida iha administrasaun extensaun presu ida nebé rekonsilia intereses enkuantu halo tranzisaun ba estratéjias kresimentu ho karbonu kiik liu, portfólio abastesimentu ida luan liu, no seguransa internasional boot liu. Kompriensaun multilateral konabá futuru enerjia nian – lori ba determinasaun folin klaru ida ba karbonu – bele mos vital ba negosiasoens UNFCCC nian konabá mudansa klimátika. Nasaun sira tauk katak iha mundu ida ho kustu enerjia nebé duvidozu, teknolojias, no materiais, tratadu mudansa klimátika ida sei limita sira-nia kresimentu ka fleksibilidade atu adapta. Negosiasaun ida entre produtór no konsumidór xave sira bele responde ba risku sira ne’e, halo fásil liu atu kompremete’an ba diminuisaun karbonu. Akordu mudansa klimátika ida mos tenki hetan apoiu hosi instrumentus foun. Ita presiza mekanizmus foun atu apóia kuda aihoris no evita tesi ai, dezenvolve teknolojias foun no enkoraja sira-nia difuzaun lais, fo apóiu finanseiru ba nasaun kiak liu sira, tulun ho adaptasaun, no reforsa merkadus karbonu sira. Semana rua liu ba, atu tulun fo rekursu seluk tan ba dezafiu sira ne’e, Banku organiza tiha sesaun doasaun ida nebé hetan $6.1 billoens ba Fundus Investimentu Klima foun. Grupu Diretivu tenki tulun dudu asaun konabá enerjia, meiu-ambiente, no finansiamentu atu tulun negosiasoens NU nian no implementasaun prátiku tratadu ida nian. Estadu Frájil Sira: Asegura Dezenvolvimentu La iha fatin iha Rede Multilateral Foun ne’e mak presiza liu fali iha estadu frájil no pós -konflitu sira ihanebé ema “Billiaun Baze� moris hela ba. Dala barak mos, komunidade dezenvolvimentu trata estadu sira nebé destruidu tanba frajilidade no konflitu simplesmente nudar kazu difisil sira dezenvolvimentu nian. Maibé instituisaun sira ne’e presiza hateke liu ba análize dezenvolvimentu nian iha kuadru diferente ida konabá harii seguransa, lejitimidade, governasaun, no ekonomia. Ne’e la-os seguransa ka dezenvolvimentu hanesan bai-bain. Nune’e mos la-os konabá sa mak ita konsidera nudar harii dame ka hametin dame. Asegura Dezenvolvimentu koalia konabá lori seguransa no dezenvolvimentu hamutuk uluk na-nain atu fasilita tranzisaun hosi konflitu ba dame no hafoin atu kuda estabilidade atu nune’e dezenvolvimentu bele akontese durante dékada ida no ba oin. Hodi asegura dezenvolvimentu deit mak it abele kuda klean abut atu hakotu siklu frajilidade no violénsia nian. Ami-nia apresiasaun konabá oin sa atu asegura dezenvolvimentu diak liu – atu tau hamutuk seguransa, governasaun, no ekonomia atu sai efikáz liu – sei modestu nafatin. Ita hasoru lakuna krítiku iha kapasidade internasional. Ikus liu, elementu importante liu iha estadu frájil ka pós-konflitu mak ema iha nasaun sira ne’e. maibé presiza asisténsia multilateral forte liu ho dura liu atu tulun ema sira ne’e muda hosi sai vítima ba sai ajentes prinsipál rekuperasaun nian. Alein de asisténsia, presiza mos relasionamentu bazeadu iha rede foun entre forsa hametin dame sira no prátikantes dezenvolvimentu sira, no abordajen foun ida ba seguransa. VI. Konkluzaun Fulan oin, Estadus Unidus sei hili Prezidente foun ida. Prezidente ne’e tenki bok’an ba oin hodi luta ba estabilizasaun finanseira. Trata efeitu ekonómiku mak sei sai responsabilidades prinsipal ida Administrasaun tuir mai nian. Serbisu ne’e la-os ba Amerika deit. Kandidatu rua ne’e hotu koalia ona konabá reforsa ligasaun lasu Amerika nian ho mundu. Oin sa Prezidente Amerika nian tuir mai sei halo b uat sira ne’e. Destinu aprezenta oportunidade ida nebé falun hela nesesidade ida: Atu Moderniza Multilateralizmu no Merkadu sira.