32700 Dokumentu Banku Mundial nian BA UZU OFISIAL DEIT Relatóriu No. 32700-TP ASOSIASAUN DEZENVOLVIMENTU INTERNASIONAL ESTRATÉJIA ASSISTÉNSIA NASAUN NIAN BA REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE BA PERÍODU FY06-FY08 Agosto 18, 2005 Unidade Diresaun Nasaun Timor-Leste Rejiaun Asia do Leste no Pasifiku Dokumentu ne'e nia distribuisaun restritu no resipiente sira bele uza deit hodi halao sira nia serviso ofisial sira. Tanba ne'e nia konteudu labele hakelekar sem autorizasaun Banku Mundial nian. EKIVALENSIA KAMBIAL Unidade kambial = Dolar Amerikanu (to'o 20 Agosto 18, 2005) PEZU NO MEDIDA SIRA: Sistema Métriku TINAN FISKAL: 1Janeiru - 31Dezembru ABREVIASAUN NO AKRÓNIMU SIRA AAA Analytical and Advisory Activities/ Atividade Analitiku JSAN Joint Staff Advisory Note/Nota Asesoria Pessoal Konjunta no Assessoria AAP Annual Action Plan /Planu Asaun Annual LNG Liquefied Natural Gas/Gas Natural Likudu ADB Asian Development Bank/Banku Dezenvolvimentu Azia MAFF Ministry of Agriculture, Forestry, and Fisheries/Ministerio da Agrikultura, Florestas e Peskas ARP Agriculture Rehabilitation Project/Projetu Reabilitasaun MDG Millennium Development Goal/Metas Dezenvolvimentu Mileniu Agrikultura BCF Bio Carbon Fund/Fundu Bio-Karbon MECYS Ministry of Education, Culture, Youth, and Sports/Ministerio de Edukasaun, Kultura, Juventude, e Desporto BNU Banco Nacional Ultramarino MPF Ministry of Planning and Finance/Ministerio do Plano e Finança BPA Banking and Payments Authority/Autoridade Bancaria e NDP National Development Plan/Plano Dezenvolvimentu Nasional Pagamentos CAS Country Assistance Strategy/Estratejia Asistensia NGO Non-Governmental Organization/Organizasaun non ­ Nasional governamental CDCF Community Development Carbon Fund/Fundu Carbon OECD Organisation for Economic Co-ordination and Development/ ba Dezenvolvimentu Komunidade Organizasaun ba Koordenasaun no Dezenvolvimentu Ekonomiku CEP Community Empowerment Project/Projetu Hakbit PCF Fundu Pos-Konflutu/Post-Conflict Fund Komunidade CFET Consolidated Fund for East Timor/Fundu Konsolidadu PEDF Fundu Dezenvolvimentu Emprezas Pasifiku/Pacific Enterprise ba Timor Leste Development Facility CFP Country Financing Parameters/Parametru Finansiamentu PFM Public Financial Management/Jestaun Finanseira Publika Nasional CSP Consolidation Support Program/ Programa apoiu ba PFMCBP Planning & Financial Management Capacity Building Program/ Konsolidasaun Programa Hari Kapasidade iha Planeamentu no Jestaun Finanseira DDLC Dili Distance Learning Center/Sentru Hanorin-Aprende PMU Project Management Unit/Unidade Jestaun Projetu Hosi Dok DHS Demographic and Health Survey/Estudu demografiku noPNTL Polisia Nasional Timor Leste/National Police of Timor-Leste Saude DFID Department for International Development/ PPIAF Public-Private Infrastructure Advisory Facility/Fundu Assessoria Departamentu ba Dezenvolvimentu Internasional Infraestrutura Publika-Privada EC European Commission/Komisaun Europeia PSPIP Power Sector Priority Investments Project/Projetu investimentu Prioridade Sektor Enerjia EFA-FTI Education for All Fast Track Initiative/Inisiativa SEP Small Enterprises Project/Projetu Empreza Kikoan Edukasaun ba Ema Hotu liu hosi Dalan Lais EICBP Economic Institutions Capacity Building Project/ SIP Sector Investment Program/Progama Investimentu Sektor Projetu Hari Kapasidade Instituisaun Ekonomika EITI Extractive Industries Transparency Initiative/Inisiativa SME Small and Medium Enterprise/Empreza Kikoan no Mediu Transparensia Industria Estrativa ESDP Energy Service Delivery Program/Programa Prestasaun SP Stability Program/Programa Estabilidade Serviso Enerjia ESMAP Energy Sector Management Assistance Program/ SWG Sector Working Group/Grupu Serviso Sektor Programa Asistensia jestaun Sektor Enerjia FAO Food and Agricultural Organization/Organizasaun TA Technical Assistance/Asistensia Teknika Hahan no Agrikultuta FIAS Foreign Investment Advisory Service/Servisos TFET Trust Fund for East Timor/Fundu Fidusiariu ba Timor Leste Assessoria Investimentu Estranjeiru FIRST Financial Reform and Strengthening Initiative/Inisiativa TLDPM Timor-Leste and Development Partners Meeting/Sorumutu Reforma Finanseira no Reforsamentu Timor Leste no Parseiru Dezenvolvimentu FSQP Fundamental School Quality Project/Projetu Kualidade TSP Transition Support Program/Programa Apoiu ba Tranzisaun Eskola Fundamental GDP Gross Domestic Product/Produtu Doméstiku Bruto TSS Transition Support Strategy Estratejia Apoiu ba Tranzisaun GEF Global Environment Facility/Fundu Ambiente Global UN United Nations/Nasoens Unidas GNI Gross National Income/Rendimentu Nasional Bruto UNDP United Nations Development Programme/Programa Dezenvolvimentu Nasoens Unidas HIPC Highly Indebted Poor Countries/Nasaun Kiak sira ho UNFCCC United Nations Framework Convention on Climate Change/ Tusan Barak Kovensaun Kuadru Nasoens Unidas konaba Mudansa Klimatika HRSDP Health Sector Rehabilitation and Development Project/ UNICEF United Nations Children's Education Fund/Nasoens Unidas nia Projetu Reabilitasaun no Dezenvolvimentu Sektor Saúde Fundu Edukasaun ba Labarik IDA International Development Association/Asosiasaun UNMISETUnited Nations Mission of Support in East Timor/Misaun Apoiu Dezenvolvimentu Internasional Nasoens Unidas iha Timor Leste IDF Institutional Development Fund/Fundu UNOTIL United Nations Office in Timor-Leste/Gabinete Nasoens Unidas Dezenvolvimentu Institusional iha Timor Leste JAM Joint Assessment Mission/Misaun Avaliasaun Hamutuk UNTAET United Nations Transitional Administration in East Timor/ Administrasaun Tranzisional Nasoens Unidas iha Timor Leste JICA Japan International Cooperation Agency/Ajensia USAID United States Agency for International Development/Ajensia Kooperasaun Internasional Japaun Estados Unidos nian ba Dezenvolvimentu Internasional JPDA Joint Petroleum Development Area/Area WSS Water and Sanitation Service/Servisos Bee no Saneamentu Dezenvolvimentu Minarai Hamutuk Vice Prezidente: Jemal-ud-din Kassum, EAPVP Country Director: Xian Zhu, EACNQ Task Team Leader: Elisabeth Huybens Task Team: Edith Bowles no Amanda Green ÍNDISE SUMÁRIU EZEKUTIVU ............................................................................................................... i I. INTRODUSAUN ....................................................................................................................... 1 II. KONTEXTU NASIONAL......................................................................................................... 2 A. Tranzisaun Polítika .............................................................................................................. 2 B. Governasaun ........................................................................................................................ 4 C. Dezempeñu Governo nian no Jestaun Makro-Ekonomika................................................... 5 D. Planeamentu, Orsamentu, Ezekusaun Orsamentu no Kuadru Fiskal Prazu-Médiu ............ 8 E. Perspetiva Ekonómika no Fonte Kresimentu sira .............................................................. 11 F. Sektor Privadu no Finanseiru ............................................................................................. 14 G. Perfil Kiak nian ................................................................................................................. 16 H. Juventude ........................................................................................................................... 19 I. Jéneru................................................................................................................................... 19 III. TIMOR-LESTE NIA VIZAUN DEZENVOLVIMENTU ............................................... 20 IV. LISAUN SIRA HOSI EXPERIÉNSIA .................................................................................. 21 A. Parsearia Forte ba Enfoke Whole-of-Government mak Orientadu ba Rezultadu .............. 21 B. Lisaun sira mak Aprende ona ba CAS ............................................................................... 22 V. ESTRATÉJIA ASISTÉNSIA BANKU NIAN: KRIASAUN KONDISAUN SIRA BA KRESIMENTU SUSTENTÁVEL NO HAKURAN KIAK......................................................... 26 A. Vizaun Global.................................................................................................................... 26 B. Kuadru Rezultadu sira........................................................................................................ 29 C. Koordenasaun Doador no Jestaun Portfolio....................................................................... 29 D. Pilar Estratéjiku sira.......................................................................................................... 31 VI. RISKU SIRA NO MEDIDA SIRA ATU HAKMA'AN RISKU SIRA................................. 43 Apendises Apendise A - Ezekusaun Orsamentu ............................................................................................ 45 Apendise B - Meio Ambiente ....................................................................................................... 48 Apendise C - Realizasaun sira iha Estratéjia Apoiu ba Tranzisaun 2000..................................... 51 Apendise D - Parámetru Finansiamentu Nasional sira ................................................................. 57 Aneksu sira Aneksu A 1: Indikador Ekonómiku & Programa Xave Timor-Leste­ Mudansa hosi CAS Ikus. 60 Aneksu A 2: Timor-Leste at a Glance .......................................................................................... 61 Aneksu B 2: Indikador Selesionadu sira ba Dezempeñu jo Jestaun Potfolio Banku iha Timor- Leste ............................................................................................................................................ 63 Aneksu B 3 1: Proposta Programa Kazu-Baze IBRD/IDA .......................................................... 64 Aneksu B 3 2: Timor-Leste - Programa IFC no MIGA................................................................ 65 Aneksu B 4: Timor-Leste - Sumáriu Servisos Non-Empréstimu ................................................. 66 Aneksu B 5: Indikador Sosial sira Timor-Leste nian.................................................................... 67 Aneksu B 6 1: Timor-Leste ­ Indikador Ekonómiku Xave sira.................................................. 68 Aneksu B 6 2: Timor-Leste ­ Tabela Indikador Selesionadu sira Nasaun nian........................... 71 Aneksu B 7: Indikador Exposure Xave Timor-Leste ................................................................... 73 Aneksu B 8: Portfolio Operasaun Timor-Leste sira (IBRD/IDA no Doasaun sira) ..................... 74 Aneksu B 9: Timor-Leste: Matriks Rezultadu CAS FY2006-2008.............................................. 75 Gráfiku sira Gráfiku 1: Indikador Dezempeñu Post-Konflitu, 2004................................................................... 6 Gráfiku 2: Despezas Fontes Combinadas ..................................................................................... 11 Gráfiku 3: Integrasaun Despezas ba Orsamentu........................................................................... 11 Gráfiku 4: GNI Sae enkuantu GDP Hakmatek............................................................................. 11 Gráfiku 5: Progresu Timor-Leste no Rejional Hasoru MDG sira ................................................ 17 Kuadru sira Kuadru 1: Rekuperasaun Kustus Iha Sektor Enerjia....................................................................... 7 Kuadru 2: Asegura Governasaun Prudente ba Reseita Minarai...................................................... 7 Kuadru 3: Kriasaun Empregu liu hosi Implementasaun Orsamentu Dezenvolvimentu Kapital.. 13 Kuadru 4: Timor-Leste nia NDP ­ Ita nia Vizaun Nasional ba 2020........................................... 20 Kuadru 5: Lafaek ­ Hadua Edukasaun liu hosi Parsearia Kreativa sira ....................................... 24 Kuadru 6: Hadia Impaktu Serviso Analitiku liu hosi Konsulta­ Kongresu Edukasaun Nasional 25 Kuadru 7: Konsulta CAS sira ....................................................................................................... 26 Kuadru 8: Aproveita Enerjia Evaporasaun Gas sira ..................................................................... 34 Kuadru 9: Harí kapasidade ba Planeamentu no Jestaun Finanseira.............................................. 41 Kuadru 10: Prinsipius Partisipasaun ba CAS................................................................................ 42 Tabela sira Table 1: Finansiamentu Fundu Konsolidadu USD milloens exceptu espesifikadu...................... 10 Table 2: Indikadores Bem-Estar tuir Rejiaun ............................................................................... 16 Table 3: Realizasaun sira Ajensia nian......................................................................................... 23 Table 4: Programa sira CAS nian ................................................................................................. 28 Table 5: Doasaun mak propoen ona/Programa Empréstimu no Parsearia sira, FY06-08 ............ 30 Table A 1: Timor-Leste nia Dezempeñu hasoru Indikador sira Jestaun Despezas Publikas HIPC ....................................................................................................................................................... 45 Table A 2: Ezekusaun Orsamentu tuir Kategoria Despezas ........................................................ 46 Table A 3: Ezekusaun Orsamentu iha Bens no Servisos.............................................................. 46 Table B 1: Realizasaun sira iha TFET.......................................................................................... 52 Table D 1: Parametru Finansiamentu Nasional ba Timor-Leste .................................................. 57 Mapa SUMÁRIU EZEKUTIVU 1. Timor-Leste, nasaun foun liu mundu nian, harí tiha hosi ahi-kdesan. Iha 1999 populasaun vota tomak tiha ba restaurasaun ukun'an hosi Indonézia, maibé rezultadu referendum nian hasoru malu kedas ho kampaña violénsia no destruisaun orkestrada ida iha nebé liu ema rihun ida mak lakon sira nia moris no infraestrutura nasaun nian naksobu tiha. Tuir estimativa 70 pursentu hosi uma privadu sira no uma estadu nian sira mak sunu-mutuk rabat-rai. Ponte no fiu eletrisidade nian naksobu tiha, no sistema telekomunikasaun ema halo la funsiona. Dokumentu folin bot sira, hanesan titulu rai no propriedade, rejistu sivil, no arkivu edukasaun nian mak destruidu. Hafoin votasaun, sidadaun Indonézia barak liu mak halai hosik territóriu ne, nebé halo ema profesional kualifikadu no iha experiénsia sai kuran teb-tebes. Nasaun ne'e hela deit ho enjeñeiru eletrisidade rua, 20 pursentu hosi nia mestre eskola sekundária sira, doutor medisina 23 hosi nebé ida mak sirurjiaun, no la iha farmaseutiku kualifikadu mesak ida deit mos. 2. Tanba nasaun ne'e fizikamente no mos institusinalmente hahú tiha hosi zero, Timor Leste halo dezempeñu diak tebes. Pasu bot sira hola tiha ona atu harí nasaun ne'e, no nasaun mantein ona dame no estabilidade polítika. Eleisaun livre no justu sira halao ona no adopta ona Konstituisaun ida, ho kuaze instituisaun hotu-hotu mak nia haruka harí orasné hamrik ona. Planu Dezenvolvimentu Nasional ida (NDP), a Stability Program (SP), and Sector Investment Programs (SIPs) hatudu dalan oinsa atu uza rekursu sira Governo no doador sira nian, no foin lalais ne'e aprezenta tihaona ba Komisaun sira Banku Mundial no Fundu Monetáriu Internasional nudar Estratéjia Hakuran Kiak ida. Desde restaurasaun ukun'an, Governo fokus tiha diretamente ba implementasaun NDP no SP. Governo adopta ona kuadru legal ida ba produsaun minarai, taxasaun, no jestaun reseitas nebé konsidera tiha nudar pratika internasional diak-liu no konsistente ho prínsipiu sira nebé Inisiativa Transparénsia Indústrias Estrativas aprova ona. Nia halo tiha estabilidade makro-ekonómika no halo progresu sólidu iha harí-hikas serviso públiku sira. Indikador saúde nian sira hadia uitoan-uitoan ona, no ohinloron labarik barak ­ inklui mos labarik kiak no labarik feto-oan sira ­ mak tama eskola wainhira kompara ho tempu okupasaun Indonézia nian. Asesu ba eletrisidade loron-kalan tomak harí hikas ona iha kapital, hamutuk ho sistema rekuperasaun kustus ida. Kapital distrital hotu-hotu iha asesu ba serviso telefónica. Sektor finanseiru sae lais teb-tebes. Em jeral, dezempeñu nasaun nian diak-liu fali dezempeñu nasaun pos-konflitu sira seluk. 3. Maiske nuné Timor-Leste orasné hamrik iha enkruzillada ida, no progresu sei frájil nafatin. Atu harí estadu ida mak funsiona didiak sei lori tinan barak, se laos dékadas. Nasaun ne fo ona hakat bot ida iha tempu badak nia laran, maibé sei iha buat barak atu halo. Timor-Leste tama iha grupu nasaun sira mundu nian mak kiak liu, no atrazadu hosi nasaun sira rejiaun laran atu alkansa Metas Dezenvolvimentu Miléniu. Enkuantu produsaun minarai no reseita governo nian mak asosiadu sae makás ona, maibé produsaun non-minarai, tanba prezensa internasional mak makás, tun tiha tanba prezensa ne'e diminui. Ho taxa kresimentu populasaun mak aas liu iha mundu, rendimentu per-kapita tun tiha no kiak hanesan atu aumenta. Dezempregu iha área urbana sira aas, liu-liu ba ema nurak sira. Sector privadu hasoru impedimentu makás, no agrikultor sira adapta'an neineik deit ba halakon sistema marketing Indonézia nian mak hetan subsídiu makás. Inisiativa harí kapasidade seidauk alkansa susesu sira nebé hakarak hetan, nebé halo kapasidade institusional kikoan teb-tebes no iha mos variasaun bot entre ajénsia sira, nudar haré iha ezekusaun orsamentu governo nian mak neineik, la kompletu no la ekilibradu. Problemas governasaun no korrupsaun hahú mosu daudaun. Komunikasaun entre Governo no Executive Summary ii populasaun seidauk natón no dala-barak mak la efetivu, nebé halo entendimentu mutual limitadu. Timor-Leste iha konjuntura ida ihanebé nia bele konsolida gañu sira no kria kondisaun sira ba kresimentu sustentadu no hakuran kiak, ka lao tun ba dalan ida governasaun ladiak nian, kiak mak aumenta beibeik no dezigualdade no, bele mos, hamoris konflitu foun. Nudar nasaun ida mak riku mina-rai, Timor-Leste tenki matan moris partikularmente iha kaer metin governasaun diak no promosaun empregu iha sektor minarai nia liur, atu evita resource curse no dutch disease mak prevalente iha nasaun barak mak riku minarai. 4. Durante tinan lima ikus ne'e, parsearia makás ho doador sira haleu whole-of- Government ida, kuadru ida mak orienta ba rezultadu mak kuda metin iha NDP no SP sai tiha xave ba Timor-Leste nia prosesu harí nasaun mak sukses. Maiske nuadar kontribuinte finanseiru kikoan ida, Banku kaer tiha papel sentral hodi tulun Governo hametin parsearia sira ne'e. Tanba ne'e, modelu bisnis Banku nian dezenvolve haleu koordenasaun, sustenta ho atividade analitika no assessoria (AAA) no fundu doasaun multi-doador, em vez de empréstimu. Suporte prinsipal enfoke ida ne'e nian mak Programa Apoiu ba Tranzisaun/Transition Support Program (TSP), mak orasné koñesidu hanesan Programa Apoiu ba Konsolidasaun/Consolidation Support Program (CSP), operasaun apoiu orsamental ida nebé parseiru sanulu mak finansia no hetan apoiu hosi doador sira seluk nudar observadores. TSP/CSP tau tiha atensaun ba matriks rezultadu anual ida iha Governo laran no sai tiha nudar instrumentu prinsipál ba dialogu konabá polítika entre Governo no nia parseiru dezenvolvimentu sira. Governo fo louvor ba instrumentu ne'e tanba respeita posse, harí kapasidade iha prioritizasaun intervensaun sira, fahe lisaun sira hosi mundu laran tomak, explora sinerjia sira entre parseiru dezenvolvimentu sira, no fo kuadru ida ba responsabilidade/accountability internasional.. 5. Banku hanoin atu apoia Timor-Leste iha konsolidasaun nia progresu sira mak halo tihaona uluk, no muda hosi fokus iha asuntu pos-konflitu ba kriasaun kondisaun sira ba kresimentu iha sektor minarai nia liur no ba hakuran kiak. Atu hetan ida ne'e, Estratéjia Asisténsia Nasional/Country Assistance Strategy (CAS) tinan tolu ne'e, sei apoia objetivu sira NDP no SP nian atu fo servisu sustentável sira, hamoris empregu produtivu, no hametin governasaun, enkuantu hatama jéneru no juventude entre pilar estratéjiku tolu ne'e nia laran. Tau iha konta lisaun sira mak aprende ona, CAS adopta prínsipiu partisipasaun hat: harí kapasidade institusional, haklean orientasaun ba rezultadu sira, reforsa transparénsia no komunikasaun, no konsolida no haluan parsearia internasional mak forte. CAS aprezenta kuadru rezultadus ida haleu pilar estratéjiku tolu ne'e, nebé sei sustenta liu hosi parsearia ho doador lubuk ida, la'os deit intervensaun Banku nian. Kuadru rezultadus ne'e sei traduz tina-tinan ba matriks rezultadu ida atu hetan kontinuasaun apoiu orsamental hosi doador barak. Liu hosi CSP, no CSP sei sai nafatin nudar forum prinsipál ba diálogu entre Governo no nia parseiru dezenvolvimentu sira enkuantu Grupu Servisu Sektor sira mak mosu daudaun hetan kbit. Banku rekoñese katak objetivu sira CAS nian ambisiozu, maibé konsidera sira nudar objetivu mak bele alkansa tanba kompromisu governo nian no kbit parsearia sira nian. 6. Atu alkansa rezultadu sira mak propoen ona, Grupu Banku nain sei harí mistura doasaun ida entre doasaun multi sektor no sektor no AAA. CSP anual, porsaun uniku, multi-doador sei reforsa enfoke pilar tolu ne'e ba CAS. Banku sei kontribui ho kuantia kikoan finansiamentu ida ba CSP atu apoia mudansa neineik-neineik despezas doador non-orsamental ba orsamentu Governo nian. Karik no wainhira ezekusaun orsamentu Governo nian hadia makás, Banku sei konsidera atu kanaliza proporsaun bot liu ida hosi nia asisténsia liu hosi CSP no rekomenda Executive Summary iii parseiru dezenvolvimentu sira atu halo buat hanesan. Nudar komplementu ba CSP, no ho vizaun ida atu hadia implementasaun efetiva no efisiente orsamentu Governo nian, CAS sei apoia Programa Harí Kapasidade Planeamentu no Jestaun Finanseira, inisiativa ida hosi doador barak mak tau tiha alvu ba Ministério do Plano e Finanças, ajénsia liña sira, no mos distrito sira. Ezekusaun mak hadia ona ba orsamentu mak aumenta daudaun ne'e tau fokus ida ba programas traballu-intensivu mak, iha prazu-badak, nudar dalan efetivu liu atu hasae GDP non-minarai no atu hamoris empregu. Ho baze iha SIP sira, Banku mos sei kontribui nafatin fo apoiu ba sektor saúde, edukasaun, agrikultura, no dezenvolvimentu sektor privadu no hanaruk makás tan nia involvimentu iha enerjia. Ida ne'e sei halao hamutuk ho doador sira seluk, liu hosi operasaun foun sira no portfolio mak lao daudaun. Ekonomia no servisu sektor no asisténsia téknika mak nudar elementu xave CAS nian. 7. Implementasaun Timor-Leste nia NDP no CAS depende ba risku barak. Tanba karáter whole-of-Government CAS nian, risku sira mak Governo no Banku hasoru bot hanesan. Risku sira ne'e inklui kapasidade implementasaun Governo nian mak frájil, insatisfasaun ba dezempeñu Governo nian mak aumenta ona no distúrbiu sosiál no violénsia asosiadu mak mosu, governasaun no korrupsaun mak hetok makás, no fragmentasaun asisténsia doador nian. Pilar sira CAS nian no mos prinsipius partisipasaun nudar instrumentu atu hakuran risku hirak ne'e. 8. Tanba buat hirak iha leten, membru Komisaun sira bele hanoin atu diskute asuntu hirak tuir mai: · Apropriadu ka lae atu adopta enfoke baze-alargadu ida ho alvu atu hamoris kondisaun sira ba kresimentu sustentável no hakuran kiak mak reforsa ho matriks rezultadu mak depende la'os deit ba interrvensaun sira Banku nian maibé ba parsearia luan ho doador barak? · Pilar sira no prinsipius partisipasaun apropriadu ka lae ba kriasaun kondisaun sira ba kresimentu iha sektor minarai nia liur no ba hakuran kiak? · Mistura instrumentu no atividade sira adekuadu ka lae? Apropriadu ka lae atu mantein programa apoiu orsamentu kikoan ida atu tulun mudansa ba orsamentu hosi despezas doador nian mak orasné finansiadu hosi orsamentu nia liur no atu rekomenda utilizasaun luan liu ba instrumentu ne'e wainhira ezekusaun orsamentu hadia ona? I. INTRODUSAUN 1. Estratejia Asistensia Nasaun nian/Country Assistance Strategy (CAS) ne'e aprezenta estratéjia Banku Mundial nian ba Timor-Leste ba FY06-FY08. Nia nudar CAS kompletu ba dalauluk ba Timor-Leste, tuir kedas Estratéjia Apoiu ba Tranzisaun/2000 Transition Support Strategy (TSS). Banku hahú tiha atu prepara CAS iha 2003 maibé, tanba pedidu Governo nian, nia finalizasaun adia tiha hodi hein Programa Investimentu Sektor sira/Sector Investment Programs (SIPs) Governo nian ramata. Iha liña ho parsearia forte mak harí tihaona entre governo no doador sira, CAS ida ne'e hetan ona akordu hosi parseiru dezenvolvimentu hotu-hotu no Governo. Nia reprezenta la'os deit esforsu Banku nian, maibé esforsu luan liu governo no parseiru sira hotu-hotu nian, sa mak hanaran nudar "enfoke whole-of-Government." Ne refere ba dalan kolaborativu teb-tebes ida iha nebé edifikasaun nasaun buka atu realiza iha rai foun liu mundu nian. 2. CAS hatama matrik rezultadu ida ho baze tinan tolu. Relatóriu Progresu CAS ida sei prepara iha FY07. Kalendáriu tinan-tolu CAS nian ne'e kobre restu mandatu Governu ida orasné nian, nebé lao to'o 2007, hanesan mos tinan dalauluk ba termu Governo tuir mai nian, hein artikulasaun hosi nia vizaun no estratéjia. Estrutura CAS nian hanesan tuir mai: (a) antesedente konabá kontextu nasional, atu fo entendimentu ida konabá situasaun úniku iha Timor-Leste, progresu to'o ohinloron, no dezafiu sira mak sei iha; (b) Timor-Leste nia vizaun no estratéjia dezenvolvimentu, nudar hakerek tiha iha nia Planu Dezenvolvimentu Nasional (NDP), Programa Estabilidade/Stability Program (SP), no SIPs, nebé hamutuk foin lalais ne'e aprezenta ba Komisaun nebé nudar Estratéjia Hakuran Kiak/; (c) lisaun sira mak aprende ona iha TSS laran no em jeral desde momentu Banku involve'an iha Timor-Leste; (d) estratéjia no programa atividades Banku nian no, inklui pilar estratéjiku tolu no prinsipius partisipasaun hat; no (e) risku no medida sira atu hakuran. II. KONTEXTU NASIONAL A. Tranzisaun Polítika 3. Timor Leste nebé okupa sorinbalu parte leste illa Timor, Timor-Leste uluk nudar kolonia Portugal nian iha tinan 400 laran. Hafoin funu sivíl badak ida, nasaun ne'e deklara mesa-mesak nia ukun'an iha loron 28 Novembru 1975. Iha loron balun nia laran nasaun ne'e hetan invazaun no okupasaun ilegal hosi nia viziñu Indonézia. Iha tinan 24 laran populasaun Timor Leste matein rezisténsia firme ida hasoru invazaun, karaterizadu ho apoiu popular besik raiklaran tomak nian no koordenasaun efetiva entre lima kroat rezisténsia nian, Falintil,1 rede sofistikadu no ativu hosi suporter sivíl ida mak hanaran, "clandestinos", no reprezentante sira iha railiur. Tuir estimativa um-tersu hosi populasaun mate nudar rezultadu okupasaun ne'e. Hafoin Prezidente Suharto monu iha 1998, Indonézia oferese atu halao referendu ida nebé permite territóriu ne'e fihir entre estatutu autónomu ka estadu independente. Maioria bot ida hosi ema Timor vota ba independensia. Trajikamente, referendu ne'e akompañadu ho kampaña violénsia ida mak planeadu didiak nebé milisia armadu sira halao. Violénsia ne'e halo ema liu 1,000 mak mate, maioria populasaun halai-namkari, no infraestrutura fizika privadu no públiku mak naksobu. 4. Hafoin intervensaun forsa hametin dame ida hosi rai-barak, Administrasaun Tranzisional Nasoens Unidas nian iha Timor Leste (UNTAET) hamrik ho autoridade/kbit ezekutivu, judisial, no lejislativu. To pontu ne'e, UNTAET inklui pessoal militar no sivíl besi-besik 9,000. Atu asegura partisipasaun ema Timor oan desde prínsipiu, Conselho Nasional, orgaun kuaze- parliamentar ida nebé reprezenta segmentu oi-oin sosiedade Timor nian, hamoris iha 2000, nuné mos Governo tranzisional ba dalauluk nebé konsiste ho membru gabinete Timor oan hat no internasional hat. Iha 2001, halao tiha eleisaun ba Asembleia Konstituente. Eleisaun sira ne'e Fretilin,2 mak manán nebé hetan kadeira 55 hosi kadeira 88 iha Assembleia ne'e, espesie de maioria absoluta, no partidu 11 hotu-hotu hetan reprezentasaun. Governo tranzisional ba dalarua forma tiha, orasné kompostu ho ema Timor tomak. Hafoin halo adopsaun ba Konstituisaun, eleisaun prezidensial sira halao iha Abril 2002 no lider independénsia no komandante Falintil Jose Alexandre (Xanana) Gusmão mak manán. República Democrática de Timor-Leste hetan restaurasaun kompleta ba nia ukun'an iha 20 de Maiu 2002. Asembleia Konstituente ne'e sai parlamentu nasional, no Governo atual, mak Fretilin forma, simu pose iha lideransa Primeiro Ministro Mari Bim Amude Alkatiri. Misaun Apoiu Nasoens Unidas nian iha Timor Leste (UNMISET) ho kbit ema 900 hamrik, ho fokus liu-liu ba hametin dame, treinamentu no apoiu ba forsa polisia Timor-Leste, no koloka asesór sira ba Governo no instituisaun Estadu nian sira seluk. Iha 20 Maiu 2005 Gabinete Nasoens Unidas nian iha Timor Leste (UNOTIL) troka UNMISET, orasné ho kbit nebé hakuran ba asesór sivíl no polisial nain 120. 5. Desde restaurasaun ukun'an, Timor Leste hametin ona dame no estabilidade polítika, no harí dame no seguransa. Rai barak nebé sai hosi konflitu, liu-liu rai foun sira, monu hikas ba violénsia iha tinan lima laran. Timor-Leste evita tihaona sorte-at ne'e, mantein ona dame no estabilidade polítika, no harí ona seguransa. Maiske iha hanoin no estilu la hanesan, Prezidente, Governo, no forsa seguransa sira konsistentemente servisu hamutuk ona atu hetan objetivu sira ne'e. Estabilidade nasaun hetan tiha distúrbiu sériu dala ida deit, tan dezorden iha Dili iha 1Forças Armadas de Libertação Nacional de Timor-Leste, Armed Forces of National Liberation of Timor-Leste. 2Frente Revolucionaria do Timor-Leste Independente, Revolutionary Front for an Independent Timor-Leste. Dezembru 2002 hafoin polisi tiru-mate estudante demonstrante nain-rua. Estabilidade hetan tan teste dala ida tan durante manifestasaun loron tolu nia laran nebé hierarkia igreja sira organiza iha fulan Abril/Maiu 2005, maiské manifestasaun nee em jeral halao ho dame no hatudu ona katak forsa polisial nia kapasidade atu tahan'an no professionalismu. Eleisaun ba consello de suco sira hahú tiha iha Janeiru 2005, no relatóriu uluk inisial sira hatudu nível aas partisipasaun. Eleisaun prezidensial no parlamentar mak mak atu to'o mai nebé sei halao iha 2006 no 2007 sei sai nudar eleisaun ba dalauluk mak halao iha auzénsia apoiu NU nian, no sei sai teste ida ba kapasidade lideransa nian atu maneja tranzisaun polítika ida.. 6. Rekoñese frajilidade unidade polítika no nesesidade atu hadia divizaun tempu uluk nian, lideransa no komunidade sira hola ona pasu importante sira atu hakiak diálogu no rekonsiliasaun. Komisaun ba Resepsaun, Lia-los, no Rekonsiliasaun uza ona mekanismu lisan nian atu fasilita reintegrasaun iha komnidade ba autór violénsia nível kik durante akontesimentu 1999 nian. Diálogu nasional, nebé Prezidente hahú, involve sorumutu públiku barak iha nível lokal no nasional konabá papel NU nian iha Timor Leste ukun'an, administrasaun lokal, justisa, no veteranus. Lideransa mos hola pasu importante sira atu rekoñese no fo honra ba veteranus rezisténsia nudar hakerek tiha iha Konstituisaun. Rekoñesimentu efeitu potensiál destabilizasaun nian hosi desiluzaun entre veteranus sira no ezijénsia luan komunidade nian ba sira nia rekoñ- esimentu, Prezidente nomeia ona komisaun tolu atu rejista veteranus rezisténsia sivíl no armada. Ho baze iha serviso komisaun sira ne'e nian, Parlamento iha prosesu hakerek lei veteranus nian mak sei harí medidas rekoñesimentu.. 7. Sosiedade sivíl no meiu-komunikasaun kaer papel konstrutivu no importante liu-tan ida. Hanesan mos lider politiku sira no Governo, sosiedade sivíl tenki halo tranzisaun difisil hosi rezisténsia hasoru okupasaun Indonézia ba partisipasaun efetiva iha harí nasaun. Organizasaun non-governamental barak (ONG) halao monitoramentu útil, advokasia, edukasaun, no serviso assessorial iha áreas direitu ema nian (Associação HAK), justisa (Judicial System Monitoring Program), sensibilizasaun jéneru (Fokupers, Rede Feto), meiu-ambiente (Haburas), no asisténsia internasional (Lao Hamutuk). Tanba 98 pursentu hosi populasaun Timor-Leste nian mak Katóliku, Igreja iha influénsia bot teb-tebes no kaer papel ativu ida iha hakuran konflitu no provizaun serviso. Imprensa iha Timor-Leste moris hosi non-ezistensia iha tempu Indonézia nian ba jornal diáriu no semanáriu, maibé proporsaun kikoan deit hosi populasaun mak iha asesu ba jornal sira ne'e. Iha parte seluk, radio nasional no komunidade alkansa audiénsia luan no oferese forum popular ida ba debate interativu. 8. Maiske iha progresu bot, estabilidade atual iha Timor Leste frájil hela, no nasaun ne'e vulnerável nafatin ba konflitu. Enkuantu limitadu iha númeru, membru milisia mak sei hela iha Timor Osidental tau risku tebes ida, maiské kikoan, ba konflitu mak bele mosu hosi railiur. Desde 2002, iha tihaona infiltrasaun balun hosi milisia ihanebé sira oho ema Timor mak hela iha suco sira. Bot liu fali faktor eksternu mak problema railaran sira nebé kontribui ba risku violénsia foun, inklui rendimentu mak kikoan, kiak mak aumenta, dezempregu aas, no korrupsaun mak mosu daudaun. Grupu juventude mak aumenta lalais no dezempregu juventude mak aas provoka ona expansaun grupu arte marsial sira. Iha grupu kikoan barak maibé vokal mak la simu lejitimidade Governo nian no ex-membru rezisténsia balun mak sente katak sira seidauk simu direitu mak sira merese. Enkuantu halo tihaona amelloramentu solidu, forsa seguransa sira sei falta profesionalismu no experiénsia. Iha tiha mos bronkas sériu balun entre forsa sira rasik, nebé provoka preokupasaun públiku nian. Enkuantu hosi faktor sira ne'e la iha ida mak bele hamoris konflitu sériu, maibé sira nia efeitu hamutuk imprevistu nafatin. 9. Kampaña informasaun fraku hosi parte Governo bele kontribui ba vulnerabilidade Timor-Leste nian. Komunikasaun efetiva no partisipasaun jenuina importante teb-tebes atu hetan apoiu popular ba prosesu dezenvolvimentu nasional, no ba ses'an hosi konflitu. Rezultadu dezenvovimentu positivu no nesesáriu barak iha tinan tolu ikus nia laran, hanesan politikas, leis, no estabelesimentu instituisaun sira mak dalabarak la malorek ba eleitoradu. Iha tempu hanesan, rezultadu prestasaun serviso kahur malu. Esperansa ba prosperidade hafoin restaurasaun ukun'an aas, maibé Governo la iha rekursu sira no mos la iha intensaun atu harí Estadu paternalistiku nebé okupasaun Indonézia nian lori mai. Nuné mos Governo laran-todan atu serviso hamutuk ho sosiedade sivíl no mantein estilu estátiku. Nia seidauk hetan susesu iha partisipasaun kritikal konstrutiva sira ka iha manutensun diálogu efetivu ho komunidade sira. Enkuantu Portugés no mos Tetun nudar lian nasional, dokumentu importante sira dalabarak publika iha lian Portugés deit, ihanebé ema uitoan deit hosi populasaun mak hatene. Governo rekoñese daudaun ona importánsia konsultas no haklekar informasaun no harí tihaona, nudar ezemplu, gabinete informasaun públika ida no foin lalais ne'e halao konsulta públika luan konabá polítika poupansa reseitas minarai nian no Fundu Petroliferu mak asosiadu. B. Governasaun 10. Iha tihaona progresu bot iha kriasaun arkitetura governasaun no kuadru legal no institusional mak asosiadu. Konstituisaun Timor-Leste nian prevé haketak kbit/separasaun poder, pezu no contrapezu esensiál, no salvaguarda direitu sidadaun sira nian. Iha restaurasaun ukun'an, orgaun Estadu nian sira, inklui Ezekutivu, Parlamento, Judisiáriu, no, partikularmente, Gabinete Prezidente nian eziste teoretikamente, maibé iha kazu balun laiha kuadru legal apropriadu, pessoal, até eskritóriu ka ekipamentu. Desde restaurasaun ukun'an, Governo kompleta ona polítika no lejislasaun ba entidade sira ne'e no oferese sira ho rekursu umanu nuné mos ho infraestrutura fizika. Administrasaun públika, nebé hetan orientasaun hosi sorumutu semanal Conselho de Ministros, manán tan ona kapasidade, maiské ho rezultadu mak la ekilibradu entre sektor sira. Administrasaun sira ho reprezentante hosi ministério balun harí tihaona iha distrito 13 ida-ida, no sub-distrito 65 hetan ona administrador sub-distrito ida no ofisial dezenvolvimentu ekonómiku no sosial ida. 11. Hola daudaun ona pasu sira atu hamoris pezus no kontrapezus efetivu mak hakerek tiha iha Konstituisaun. Ezekutivu mak liman forte liu Estadu nian no presiza hola kuidadu wainhira halao nia poder ho respeitu ba independénsia instituisaun estadu nia sira seluk no meiu- komunikasaun. Parlamento hadia neineik-neineik daudaun nia kapasidade atu fiskaliza serviso Governo nian. Sektor justisa hetan tiha impedimentu hosi pessoal mak la iha experiénsia no sistema sira mak fraku, nebé rezulta iha akumulasaun kazus mak susar atu kontrola. Provedor dos Direitos Humanos e da Justiça, nebé kombina funsaun sira komisáriu direitos humanos, ombudsman, no ajénsia anti-korrupsaun, besik sai operasional ona. Orasné daudaun Ministério do Plano e Financas (MPF) halo tiha kontratasaun ba auditoria kontas Governo nian, maiské Konstituisaun entrega serviso auditoria independente ba Tribunal de Recurso, enkuantu hein kriasaun ­ iha prazu-naruk ­ Tribunal Supremo Taxa, Administrativo, e Auditoria. Maiske iha tihaona progresu bot iha kriasaun orgaun lei ida, lei barak mak mais ou menus kopia hosi jurisdisaun sira seluk, no la halo konsulta konabá lei sira ne'e. Tanba ne'e, lejislasaun sira ne'e dalabarak falla atu reflete realidade kultural no administrativu nasaun nian no bele hetan difikuldade atu implementa. 12. Funsionamentu sektor privadu no mos públiku hetan impedimentu hosi nível kik teb-tebes iha edukasaun no experiénsia professional. 50 pursentu deit hosi ema adultu mak hatene le/hakerek, enkuantu kuran hosi um-tersu ema adultu mak ida edukasaun sekundária ruma. Falta de kapasidade ne'e refletivu hosi nível kik habilidade mo mos experiénsia mak alkansa iha Timor Leste iha administrasaun Indonézia nian no frakeza esforsu harí kapasidade internasional nian. Iha administrasaun Indonézia, maioria pozisaun médiu no aas ema Indonézia mak okupa. Wainhira sira fila iha 1999 halo falta barak iha pessoal mestre, manajer, administrador, enjeñeiru kontabilista, doutor, enfermeira, kanalizador, eletrisista, no profesional sira seluk. Iha administrasaun UNTAET nian, pessoal internasional sira mak okupa maioria pozisaun xave sira no ema Timor troka sira neineik-neineik, dalabarak sira fo transferénsia habilidades, treinamentu, ka ate sobrepostu. 13. Korrupsaun nudar área ida mak hamosu preokupasaun bot. Maiske la iha estudu sistemátiku mak halao ona atu determina to'o ihanebé problema ne'e namkari, públiku Timor haré tiha korrupsaun nudar problema sériu no buras ida. Kazu korrupsaun sira mosu ona, liu-liu iha prokuremen, alfándega, sistema judisiáriu, no sektor privadu. Gabinete Inspector Geral halao ativamente programa investigasaun ida desde oras nia hamrik iha 2000, inklui investigasaun 13 iha 2004. Governo refere ona kazu sanulu ba prokuradoria, maibé to'o ohinloron seidauk iha kazu ida mak hetan avansu. Tau tan ne'e, disiplina iha funsaun públika laran konabá prezensa no utilizasaun rekursu públiku fraku. Matenek konabá prinsipius xave governasaun nian uitoan tebes, no la iha mos espiritu funsaun públika nian. Estatutu funsaun públika ida no kódigu étika mak asosiadu promulga tihaona, maibé nia implementasau efetivu sei presiza regulamentasaun seluk tan no kampaña proativa ida ba informasaun no edukasaun. 14. Enkuantu insidénsia korrupsaun bele aumenta, iha mos ezijénsia bot no bara-barak ba governasaun diak. Iha sensibilidade luan konabá efeitu governasaun ladiak, liu-liu korrupsaun, bazeadu ba experiénsia iha administrasaun Indonézia nian. Meiu-komunikasaun, sosiedade sivíl, no Parlamento sira hotu koalia sai konabá asuntu governasaun no hatudu tihaona interese makás iha salvaguarda reseitas minarai. Associacao HAK publika ona kazus korrupsaun iha sektor justisa. Durante review orsamental iha 2004, membrus Parlamento koalia-sai sira nia insatisfasaun ho prosesu review ida mak haré tiha nudar badak liu no la permite diálogu ho Minsiterio liña sira. Agrupamentu professional sira mos hahú ona atuasaun atu proteje interse professional no públiku. Iha 2004, advogadu sira hatama keixa ida konabá falta de konsultas konabá projetu kodigu criminal. Iha 2005, jornalista sira liu 50 mak asina deklarasaun ida hodi kondena Governo nia boikote ba jornal diariu prinsipál ida. C. Dezempeñu Governo nian no Jestaun Makro-Ekonómika 15. Maiske iha dezafiu bot, Timor-Leste halo dezempeñu diak tebes wainhira kompara ho rai pos-konflitu sira seluk. Iha grupu ida ho rai pos-konflitu sia, Timor-Leste hetan pontu total aas liu konabá Indikadores Dezempeñu Pos-Konflitu, no hetan pontu médiu aas iha área barak (Gráfiku 1). Gráfiku 1: Indikador Dezempeñu Post-Konflitu, 2004 Public Security Seguransa Públika Transparency, Accountability, Corruption in Transparensia, Responsabilidade Korrupsaun iha 6.0 Reconci iation the Public Sector Rekonsil asaun Sektor Públiku 5.0 4.0 Hari Hikas Administrasaun Públika no Reestablishing Public Administration and Disarmament, Demobilization, Reintegration Rule-Based Governance izarmamentu, Demobilizasaun, Reintegrasaun Governasaun bazeadu ba Regulamentu 3.0 2.0 1.0 Budgetary and Financial Management, Jestaun Orsamental no Finanseira, Management of Inflation, External Debt, Jestaun Inflasaun, Tusan Liur, 0.0 Efisiensia ba Mobilizasaun Reseitas Efficiency of Revenue Mobilization Budget Adequacy Adekuasaun Orsamentu Trade Policy, Foreign Exchange, Price Rejime Politika Komérsiu, Diviza, Saúde Health Regimes Folin Management and Sustainability of Post- Jestaun no Sustentabilidade Programa Education Edukasaun Rekonstrusaun Pos-Konflitu Conflict Reconstruction Program Reintegration of Displaced Populations Reintegrasaun populasaun Deslokadu sira Timor-Leste Timor-Leste Maximum Máximu Average Média 16. Governo hatudu ona lideransa forte ida iha jestaun makro-ekonómika prudente ida. GHo orientasaun NDP no SP, Governo hatudu ona kompromisu forte atu promove kresimentu sustentável no hakuran kiak, nudar elaborasaun no ezekusaun orsamentu anual hatudu, ho fokus iha ekonomia bázika no serviso sosiál sira. Liu 35 pursentu hosi despezas rekorrentes Governo nian fo ba saúde no edukasaun, enkuantu kuran hosi 25 pursentu fo ba forsa seguransa. Kuran hosi 40 pursentu hosi orsamentu rekorrente ba saúde nian gasta tiha ba hospital sira, enkuantu iha orsamentu rekorrente ba edukasaun, 45 pursentu fo ba edukasaun primária. Governo mantein ona disiplina fiskal estritu hodi, nudar ezemplu, implementa medidas rekuperasaun kustus iha sektor eletrisidade (Kuadru 1). Inflasaun moderadu nafatin, tun tiha ba 1.8 pursentu iha Dezembru 2004. Kuadru 1: Rekuperasaun Kustus Iha Sektor Enerjia Governo hatudu ona rezolusaun no abilidade wainhira fo pasu politiku difisil ida atu hakuran makás subsídiu sira ba sektor enerjia desde 2002. Iha administrasaun Indonézia nian eletrisidade hetan subsídiu makás teb-tebes, ho folin USD 0.02 to'o USD 0.05/Kwh, no iha tempu UNTAET grátis. Atu resolve ida ne'e, Governo implementa ona programa ida hodi halo instalasaun metru eletrisidade pre-pagu ba konsumidor eletrisidade iha Dili. Entre fulan Jullu 2003 no Janeiru 2005, metru pre-pagu hamutuk 19,500 mak monta ona. Ne kontribui tiha ba redusaun ida iha subsídiu eletrisidade hosi 13 pursentu hosi despeza orsamental iha FY02 ba 7.5 pursentu iha FY05. Hafoin inísiu neineik ida ba programa instalasaun ne'e, Governo reforsa nia esforsu kampaña informasaun públika. Hirak ne'e inklui patroniza sorumutu komunidade nebé autoridade lokal sira chefia (chefes de suco no chefes de aldeia) atu familiariza públiku ho nesesidade atu uza metru sira ne'e no sira nia prosesu instalasaun. Tau tan ne'e, Primeiro Ministro, Ministro de Transportes, Comunicação, e Obras Públicas, no Secretário de Estado de Águas e Eletricidade halao kampaña meiu-komunikasaun sistemátika ida ho mensajen konsistente ida atu vigora: "Produsaun eletrisidade iha oras 24 nia laran so bele halao hikas wainhira konsumidor ida-ida selu sira nia konta, ho tulun metru pre-pagu." Redusaun iha subsídiu eletrisidade no restaurasaun abastesimentu enerjia elétrika oras 24 iha Dili reprezenta realizasaun bot ida ba Governo. Implementasaun rekuperasaun kustus hafoin besik tinan hat fornese eletrisidade gratis nudar dezafiu ida iha situasaun hotu-hotu. Iha kontextu eletrisidade folin mak aas (USD 0.18 to'o 0.20/Kwh) no situasaun ekonómika mak difisil, inklui taxa dezempregu urbanu mak aas, ne'e bele halo destabilizasaun. Utilizasaun estratéjika konsultas no komunikasaun importante teb-tebes ba hakber prosesu ne'e. 17. Timor-Leste fokus didiak ona ba kuadru legal ba produsaun minarai no reseita sira. La kleur hafoin restaurasaun ukun'an, Governo asegura tiha lansamentu produsaun iha kampu mina Bayu Undan hodi asina Tratadu Tasi Timor ho Australia, nebé regula fahe reseitas hosi kampu ne'e entre rai rua ne'e. Nia adopta ona kuadru legal furak ida ba produsaun minarai iha tasi-laran no iha rai-maran no taxasaun no projetu polítika poupansas ida no Akta Fundu Petroliferu mak asosiadu konsistente ho Insiativa Transparénsia Indústrias Extrativas (EITI), ba nebé Timor- Leste nudar nasaun experimental ida, hakoak tiha prinsipius transparénsia molok EITI rasik hamrik. Konsultas konabá polítika sira ne'e no leis halao tiha ho parte barak, iha railiur no mos iha railaran, hodi hamoris konsensu nasional ida konabá prínsipiu sira mak sei determina futuru Timor-Leste nian. Halo lolós tuir prínsipiu sira mak hatudu ona, Governo kaer metin polítika poupansas provizóriu ida ba reseitas minarai molok adopsaun polítika poupansa permanente. Nuné nia hatudu tiha nia kapasidade atu implementa regulamentu implementasaun ida. Polítika poupansa foun Timor-Leste nian iha objetivu atu prezerva riku-soi real rekursu mina-rai ba jerasaun Timor orasné no aban-bainrua (Kuadru 2). Kuadru 2: Asegura Governasaun Prudente ba Reseita Minarai Durante dekada balun tuir mai, Timor-Leste sei hetan reseita mina no gas barak, inklui liu USD 1 billaun hosi FY05-09. Liu hosi bonus mak atu mosu ne'e sei fo rekursu sira mak presiza teb-tebes ba implementasaun NDP, nia tau dezafius importante lubuk ida ba governasaun. Experiénsia internasional hatudu katak rai sira mak riku iha rekursu natural partikularmente vulnerável ba gastus esbanjamentu no korrupsaun no, nudar dezempeñu mak konsistentemente kik hatudu iha kresimentu no redusaun kiak que iha nasaun sira mak kiak rekursus. Hanesan resposta ba dezafiu ne'e, Timor-Leste tenki ekilibradu atu adopta arranjus ba jerénsia prudente reseitas minarai ba jerasaun orasné no aban-bainrua nia diak. Bazeia iha susesu modelu Norwegia, Governo dezenvolve ona polítika poupansas ida no projetu Akta Fundu Petroliferu harí kuadru ida ba jerensia sustentável reseita minarai durante prazu-naruk. Polítika ne'e no projetu Akta ne'e hakruk tihaona ba konsulta barak ho públiku, lokal no internasinal, no hein atu sai efetivu lais liu iha FY06. Arranjus sira konsistente ho prinsipius prátika diak internasional sira: a) Adopta tihaona polítika poupansa ida atu prezerva valor real riku-soi minarai hosi fahe despezas durante horizonte tempu rohan-laek ida, salvagurada orsamentu sustentável ida iha perpetuidade. Kondisaun sira mak determina atu Governo bele hasai fundu sira iha leten liu fali rendimentu sustentável mak estima ona sei hetan restrisaun. b) Sei harí Fundu Petrolífero ida atu halibur reseita hotu-hotu mak tama direta ka indiretamente The Theory of the Savings Policy hosi rekursu minarai. Reseita hotu-hotu sei suli tama ba konta rezerva reseitas ida, inklui reseita sira nebé 250 akumula ona iha polítika poupansa provizória iha 200 periodu tranzisaun. Revenue c) Despeza sira mak finansiadu hosi reseita 150 minarai sei integra ba prosesu orsamental nia laran. 100 Transferénsia hosi Fundu ne'e so bele halo ba konta Expenditure Governo nian mak determina tiha ona, no 50 transferénsia total iha tinan fiskal ida labele liu 0 kuantia total ida mak Parlamento determina ona nudar 0 5 10 15 20 25 30 parte aprovasaun regular orsamentu Governo. Year Despeza sira ezekuta liu hosi Tezouraria no rejista nudar parte Governo nia relatóriu konsolidadu, no Lei Orsamental no auditoria externa regular sei salvagurada hasoru utilizasaun ilegal ba fundu sira. d) Bens sira maneja prudentemente iha kofre, investimentu iha Tasi laran mak hetan protesaun hosi risku ekonómiku railaran sira. Maiske jestaun Fundu tomak nudar responsabilidade Ministro do Plano e Financas nian, no jestaun operasional nudar responsabilidade Autoridade Bancária e Pagamentos nian (BPA), prevé ona katak jestor investimentu professional ida ka liu sei hetan nomeasaun atu maneja investimentu Fundu Petrolifero. Komisaun Assesoria Investimentu ida kompostu ho Diretor Tezouraria, Chefe BPA, ema nain rua mak hatudu ona matenek iha área jestaun investimentu, no ema seluk ida tan nebé Ministro hatudu, sei harí atu fo konsellu ba Governo konabá investimentu Fundu. e) Mekanismus governasaun harí tihaona atu asegura transparénsia no responsabilidade iha utilizasaun fundus. Esbosu Akta ne'e rekere publikasaun a tempu relatóriu trimestral sira no relatóriu finanseiru anual no fo hatene ba públiku informasaun la-konfidensial. Sei harí Konsellu Konsulatativu Independente ida atu fo konsellu ba Parlamento konabá asuntu sira mak iha relasaun ho Fundu ne'e. Konsellu ne'e sei kompostu ho ex-ofisial senior Governo no nia membrus Parlamento, Governo, sosiedade sivíl, sektor privadu, no organizasoens relijioza sira mak sei hatudu. Firma kontabilidade ida mak rekoñesida internasionalmente mak sei halao auditoria externa independente, no relatóriu auditoria sira ne'e sei adapta formatu ida mak asesivel ba públiku. Governo harí tihaona transparénsia nudar prínsipiu fundamental ida iha esbosu Akta, nebé rekere publikasaun informasaun agregadu konabá pagamentus kompañia nian. Arranjus mak hakerek ona iha polítika poupansas no projetu Akta Fundu Petroliferu nudar xave atu salvaguarda Timor-Leste nia riku-soi minarai. To orasné sira nia susesu sei depende teb-tebes ba implementasaun efetiva pezu no contrapezu hotu-hotu mak hakerek tiha iha Konstituisaun. Hosi rekoñese kompleksidade sektor nian no importánsia kritika atu "halo buat sira lolós/getting things right," Governo no parseiru dezenvolvimentu sira servisu hela atu asegura apoiu assessorial internasional mak nesesáriu kombina ho dezenvolvimentu kapasidade ba kontraparte Timor oan sira. D. Planeamentu, Orsamentu, Ezekusaun Orsamentu no Kuadru Fiskal Prazu-Médiu 18. Desde restaurasaun ukun'an, Timor-Leste hadia makás abilidade halo planu no halo orsamentu. Iha periodu tranzisaun, UNTAET mak halo no ezekuta tiha orsamentu despezas rekorrentes, liu hosi Fundu Konsolidadu ba Timor Leste/Consolidated Fund for East Timor (CFET). Nesesidade urjente ba rekonstrusaun no reabilitasaun rezolve tiha liu hosi Fundu Fidusiáriu ba TL/Trust Fund for East Timor multi-doador (TFET)3--ho despezas investimentu implementa tiha liu hosi Unidade Jestaun Projetu/Project Management Units (PMUs) mak halo- 3TFET nudar fundu fidusiariu multi-doador ida nebe apoia ona atividade rekonstrusaun no dezenvolvimentu iha Timor-Leste desde inisiu 2000. doador ba TFET mak Australia, Komisaun Europeia, Finlandia, Irlanda, Italia, Japaun, Nova Zelandia, Portugal, Reino Unido, Estados Unidos no Banku Mundial. Banku Mundial serve nudar Administrador, no projetu sira TFET nian Banku Mundial no Banku Dezenvolvimentu Azia (ADB) mak administra. tuir prosedimentu prokurement no jestaun finanseira Banku nian. Desde restaurasaun ukun'an, Governo dezenvolve ona instrumentu sira atu liga orsamentu ba NDP. Ba efeitu ne'e, ajénsia ida- ida prepara Planu Asaun Tinan nian/Annual Action Plan (AAP) ida, nebé konstitui baze ba budgeting. Atu apoia esforsu ne'e, no rekoñese katak Timor-Leste nia inkapasidade atu halibur reseita natón molok produsaun minarai Bayu Undan hahú, Banku no Timor-Leste nia parseiru dezenvolvimentu sira seluk hahú fo ona asisténsia orsamental ba CFET tuir kedas restaurasaun ukun'an. Programa Apoiuba Trazisaun/Transition Support Program (TSP I) ba dalauluk fo tiha osan hamutuk USD 32 milloens hosi parseiru sanulu ba Governo nia orsamentu FY03. TSP I akompaña tiha ho matriks asaun ida mak destila tiha hosi AAP sira, no TSP II (USD 35 milloens) no TSP III (USD 31 milloens) kontinua tiha prosesu ne'e. Enkuantu ida ne'e la'os susesu kikoan, AAP sira sei iha faze inisial ida, no Governo hakas'an ho ligasaun entre sira, orsamentu, no liu-liu ezekusaun orsamentu no rezultadu sira. 19. Timor-Leste halo dezempeñu diak iha kontabilidade fidusiária, maibé ne'e halo ho kustu aas ida ba prestasaun serviso. Timor-Leste kumpre ona indikador tracking HIPC 12 hosi 15. Maibé, ezekusaun orsamentu neineik teb-tebes. Maiske nível kompromisu aas uitoan entre kategoria despezas hotu-hotu, ho despezas total (kas tau tan kompromisu sira) alkansa média 93 pursentu iha termus agregadus iha FY04, ezekusaun orsamentu alkansa 75 pursentu deit ho baze kas iha tinan hanesan. Ezekusaun orsamentu mak neineik ne'e tanba sentralizasaun makás jestaun despezas, despezas no fiskalizasaun procurement sira mak restritu, kapasidade fraku iha ministério sira, no komunikasaun ladiak entre MPF no ministério liña sira. La iha sistema dezenbolsu efetivu ida atu haruka fundus ba distrito sira, tanba ne'e pessoal distrital sira la kaer osan atu apoia programa nasional sira ka prestasaun serviso lokal. Hadia ezekusaun orsamentu enkuantu mantein kontabilidade tau dezafiu bot ida. Diskusaun luan liu ida konabá ezekusaun orsamentu fo tiha iha Aneksu A 20. Governo hahú implementa tihaona medida importante sira atu hadia ezekusaun orsamentu. Komisaun inter-ministerial ida harí tihaona iha fulan Abril 2004 atu resolve asuntu ne'e. MPF halao tiha estudu ida konabá prosesu ezekusaun orsamentu no tan sa iha atrazu despezas, ihanebé ema hotu hein estudu ne'e nia rezultadu. Ba FY06, Governo define ona orsamentu dezenvolvimentu kapital detalladu tebes ida ba ministério balun, nuné permite transparénsia no monitoramentu makás-liu iha esforsu ida atu resolve nesesidade atu halo fiskalizasaun/checks and balances didiak ba utilizasaun fundus. Iha ministério balun, Governo hahú tihanona entrega responsabilidade ba ezekusaun orsamentu dezenvolvimentu kapital ba pessoal no asesór sira mak dezenvolve ona kapasidade iha prosesamentu despezas kapital liu hosi implementasaun projetu sira nebé TFET finansia. Ne permite aperfeisoamentu prazu-badak iha ezekusaun orsamentu enkuantu kapasidade prazu-naruk iha planeamentu no jestaun finanseira sei harí daudaun. Inisiativa sira seluk, hanesan hadia koordenasaun entre MPF, ministerios relevanes, no distritos, fo hikas responsabilidade despeza sira, no muda hosi fiskalizasaun despezas ex-ante ba auditoria ex-post sira bele fasilita ezekuzaun orsamentu no proteje hasoru utilizasaun ilegal fundus. Halo kontratasaun ba prestasaun servisos iha sektor balun no buka parsearia kreativa sira ho actor non-governo sira bele mos hakma'an naha-todan ba pessoal Governo enkuantu sei dezenvolve hela kapasidade. Ikus liu, karik programa experimental sira konabá budgeting block grant lokal hetan susesu, maka Governo bele hakarak atu konsidera haluan tan buat ne'e ba distrito sira seluk liu hosi aumentu alokasaun orsamentu. 21. Hafoin lansamentu produsaun minarai Bayu Undan, Governo sei la hasoru tan défise orsamental mak nia hasoru iha tinan tolu uluk ihania ezisténsia no sei bele finansia orsamentu bot natón ida ho rohan-laek. Uluk liu, hosi FY02 ba inísiu FY05, Governo hasoru vagu finansiamentu ida besi-besik USD 30 milloens tinan-tinan hosi orsamentu total besik USD 75 milloens. Gap ne'e TSP mak taka. Tanba Bayu Undan tama ona iha etapa produsaun total, maka Timor-Leste nia orsamentu bele sae uitoan-uitoan ­ tuir polítika poupansa ­ ba nível rendimentu sustentável hamutuk USD 130-170 milloens. Besi-besik dois tersus hosi ne'e sei mai hosi reseita minarai enkuantu restante um-tersu sei mai hosi reseita non-minarai. Iha tempu hanesan, poupansa minarai hein atu akumula lalais iha Fundu Petrolifero.4 Iha akompaña prátika diak-liu, saldu akumulasaun ne'e sei salvaguarda provizaun serviso públiku esensiál sira ba jerasaun aban- bainrua. Tabela 1: Finansiamentu Fundu Konsolidadu USD milloens exceptu espesifikadu FY01 FY02 FY03 FY04 FY05 FY06 FY07 FY08 FY09 Total Komponente Atual Atual Atual Atual Projetu Orsamentu FY06 FY06-09 Reseitas 58.8 54.0 81.3 105.4 306.6 205.6 234.8 232.5 262.7 935.6 Reseitas Domestikas 14.1 20.5 19.3 29.2 33.2 36.4 38.6 40.8 43.6 159.4 Reseitas Tasi Timor 13.1 10.8 29.5 41.4 242.6 158.7 185.7 181.2 218.6 744.2 Doasaun/Grants 31.6 22.7 32.5 34.8 30.8 10.5 10.5 10.5 0.5 32.0 Despezas CFET 51.3 52.6 70.8 72.2 78.7 119.5 106.2 112.0 109.6 447.3 Saldo Geral (-deficit) 7.5 1.4 10.5 33.2 227.9 86.1 128.6 120.5 153.1 488.3 Memorandum: Saldu fim periodu Saldu Kas Governo Sentral 8.9 6.3 26.5 62.5 247 0 0 0 0 0 Poupansa Kumulativa Mina/Gas 3.1 7.4 10.5 13.9 63 153 291 424 597 534 Fonte: Ministério do Plano e Financas. Notes: Despezas FY06 inklui kapitalizasaun Autoridade Bancária e Pagamentos. Dadus konabá Saldu Kas Governo Sentral inklui provizaun kas in kompromisu sira mak halo tihaona maibé la gasta durante tinan fiskal laran. Iha polítika poupansa provizóriu nia laran, Governo aloka deit royalti sira no rendimentu investimentu korrespondente ba poupansa mina/gas, enkuantu reseita taxa minarai kanaliza tiha ba orsamentu. Tanba mina folin aas mak la hanesan bai-bain, ne halo tiha akumulasaun Saldu Kas Governo Sentral iha FY05. hamutuk ho poupansa mina/gas interinu hosi royalti sira, buat hirak ne'e hein atu transfere makás ba Fundu Petrolifero wainhira fundu ne'e harí ona. 22. Atu planeia efetivamente despezas fontes kombinadas no muda proporsaun bot liu ida ba orsamentu, Governo husu ona parseiru dezenvolvimentu sira atu apoia mudansa hanesan ne'e hodi fo nafatin apoiu orsamental whole-of-Government ba tinan tolu tan. Despezas CFET (Tabela 1) konstitui kuran hosi 50 pursentu hosi sa mak hanaran Orsamentu Fontes Kombinadas /Combined Sources Budget, nebé hamutuk hotu besik USD 200 milloens iha FY05. Despezas fontes kombinadas inklui fonte orsamentu-liur balun: saldu TFET mak la gasta, finansiamentu bilateral doador, no tulun NU nian (Gráfiku 2). Programa bilateral no multilateral barak engloba despezas mak konstitui funsaun esensiál governo nian no nudar tusan prazu-naruk, hanesan ai- moruk, material instrusaun, no manutensaun. Muda despezas sira ne'e ba orsamentu sei permite Governo atu resolve asuntu sustentabilidade prazu-naruk hosi despezas fontes kombinadas, enkuantu tau fokus ba reforsa nia sistema no prosedimentu rasik sira em vez de halo tuir prosedimentu doador barak nian. Ho pedidu Governo nian, programa apoiu orsamentu propostu ba FY06-08 mak hosi orasné ba oin sei koñesidu hanesan Programa Apoiu ba Konsolidasaun /Consolidation Support Program (CSP I- III), nebé reflete mudansa hosi periodu tranzisaun ida 4De faktu, konsistente ho politika poupansa provizória, saldu reseita minarai aumenta durante periodu tranzisaun, no pasu kresimentu aselera tiha desde lansamentu Bayu Undan. ba konsolidasaun gañu sira mak alkansa ona to'o orasné (Gráfiku 3). CSP so bele sai dalan atrativu ida atu kanaliza tulun doador nian wainhira kapasidade ezekusaun orsamentu diak ona. Gráfiku 2: Despezas Fontes Combinadas Gráfiku 3: Integrasaun Despezas ba Orsamentu USD milloens CFET FY03 ­ FY05 FY06 ­ FY08 Non-budget Non-budget 300 CFET projects CFET projects 250 200 150 100 TSP CSP I to III I to III 50 0 FY01 FY02 FY03 FY04 Consolidated Fund Trust Fund for East Timor United Nations Bilateral E. Perspetiva Ekonómika no Fontes Kresimentu 23. Hodi hahú produsaun minarai, GNI sae lalais enkuantu GDP per kapita atualmente tun. (Grafiku 4). Produsaun iha kampu minarai Bayu Undan hahú iha inísiu 2004, halo aumentu makás ida iha GNI. Iha 1999, tanba violénsia, GDP non-minarai tun tiha to'o alkansa 15 pursentu iha 2000 no 17 pursentu iha 2001, maibé hafoin tun tan besik 6 pursentu iha 2002 no mos 2003. Iha 2004, GDP sae uitoan deit to'o 2 pursentu nia okos. Tanba populasaun aumenta liu fali 3 pursentu, GDP per-kapita tun makás tiha ba USD 366 iha 2004, nebé hatudu katak emakiak mos aumenta tiha. Rekuperasaun iha tinan hirak iha inísiu tranzisaun tanba despezas públika mak bot, suporta tan ho nível tulun mak la-previstu no prezensa internasional bot. Tulun alkansa pontu máximu iha USD 300 per kapita iha FY02, maibé hafoin ida ne'e tun tiha ba USD 175 per kapita iha FY04 no hein atu kontinua iha nível hanesan ba loron aban-bainrua mak bele prediz. Tanba karáter emerjénsia intervensaun tulun nian no nível badak kapasidade lokal, porsaun ida hosi asisténsia dezenvolvimentu mak bele sukat, karik aas liu 50 pursentu, gasta tihaona ba saláriu internasional no fees, ihanebé osan barak liu mak la fo benefísiu ba ekonomia lokal. Gráfiku 4: GNI Sae enkuantu GDP Hakmatek 500 450 400 350 300 250 200 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 GNI (US$ millions) GDP (US$ millions) GDP per capita (US$) 24. Área urbana sira terus tan dezempregu aas. Iha 2001, dezempregu alkansa 20 pursentu iha Dili no Baucau, kompara ho 5 pursentu iha nível nasional. Desde momentu ne'e dezempregu aumenta tiha. Liu fali ema nurak 10,000 mak tama iha merkadu traballu tina-tinan. Ho restaurasaun ukun'an, papel sektor públiku nian nudar fonte empregu diminui makás. Funsaun públika Indonézia nian fo serviso ba ema 26,000 iha território ne'e, la sura pessoal militar, enkuantu Governo Timor-Leste iha deit postu funsaun públika 17,000, sura mos forsas armadas. 25. Iha área rural sira produtividade kikoan teb-tebes. Agrikultura, balada hakiak, peskas, no florestas hamutuk konstitui 80 pursentu hosi halo empregu-rasik tomak, maibé 30 pursentu deit hosi GDP non-minarai. Pursentu tolunulu-resin-tolu hosi umakain sira depende ba subsiténsia agríkola deit. Desde restaurasaun ukun an, agrikultor sira tenki halo ajustamentu ba mudansa ida iha papel sektor públiku, inklui halakon subsídiu sira, servisos extensaun, no merkadu sira. Halakon tiha garantia atu sosa produtu esensiál sira ho folin mak hetan subsídiu, no pessoal sektor públiku mak devota ba agrikultura, balada-hakiak, peskas, no florestas tun tiha hosi 6,000 iha administrasaun Indonézia ba besik 400 iha FY06. Antes restaurasaun ukun'an, prezensa soldadu Indonézia no funsionáriu sivíl rihun ba rihun sai nudar merkadu bot ida mak bele konfia ba produtu agríkola no sasan sira seluk iha railaran tomak, nebé desde momentu neba lakon tiha. Degradasaun ambiental nudar problema bot ida, nebé sei fo impaktu bot ba produtividade agríkola iha tinan hirak tuir mai. Populasaun mak aumenta lalais no namkari tau presaun bot ida ba rai agríkola, ihanebé barak mak lokalizadu iha foho-lolon. Ne sai at liu tan ho deflorestasaun/tesi-ai aselerada hafoin trota mina-rai ho ai-dapur, ida ikus orasné sai fonte enerjia importante liu ba 98 pursentu hosi umakain sira. Aneksu B fo detalle barak liu konabá asuntu ambiental iha Timor-Leste. 26. Minarai mak Timor-Leste nia fonte kresimentu importante liu. Timor-Leste no nia área tasi mak haleu halot rezerva minarai barak. Sira nia explorasaun afetadu tan laiha demarkasaun fronteira permanente ida entre Timor-Leste ho Australia, bai-bain hanaran "Timor Gap." Nudar medida temporária ida, rai rua ne'e respeita nafatin Área Dezenvolvimentu Minarai Hamutuk/Joint Petroleum Development Area (JPDA) mak uluk harí entre Indonézia no Australia. Termus Tratadu Tasi Timor mak aosiadu negosía-hikas, hodi fo 90 pursentu hosi reseita públiku mak JPDA hamosu ba Timor-Leste. Iha arranjus sira ne'e nia laran, Timor-Leste sei hetan osan hamutuk USD 5.8 billoens reseita públika iha tinan 20 tuir mai nia laran. JPDA kobre kampu Bayu Undan tomak, nebé iha ona produsaun, maibé parte balun deit hosi kampu Greater Sunrise, no hosi kampu kikoan liu balun iha Tasi Timor la simu buat ida. Timor-Leste reklama parte barak hosi territóriu mak kontein kampu sira ne'e, no rai rua ne'e halao ona negosiasaun ho vizaun ida atu marka fronteira permanente ka se lae, buka solusaun satisfatóriu provizóriu ida ba disputa ne'e. Ikus-liu, ita hein katak iha rezerva barak iha territóriu non- disputada. Lisensiamentu ba rezerva iha rai-leten no tasi-laran iha Kosta Sul Timor-Leste nian sei hahú iha inísiu 2006. Nuné, Timor-Leste sei hetan osan billoens dolares iha reseitas minarai aban-bainrua. 27. Timor-Leste hein atu dada indústria mak asosiadu ho produsaun minarai, maibé ida ne'e sei la sai fonte sustentada empregu eskala bot. Timor-Leste hakarak haré Greater Sunrise dezenvolvidu hodi harí liña ida hosi kampu ba kosta sul Timor-Leste, em vez de liga ba kosta norte Australia nian. Ligasaun ida ne'e sei rezulta iha dezenvolvimentu fasilidade portu, fábrika prosesamentu gas natural been (LNG), no infraestrutura produsaun eletrisidade iha rai Timor, no sei hamosu benefísiu taxa adisional hosi atividade sira mak besik ba pontu de venda ne'e. Dezenvolvimentu ne'e sei halo mos Timor-Leste sai fatin atrativu ida ba produsaun methanol no adubu. Atividade konstrusaun sira mak asosiadu ho opsaun ida ne'e sei hamoris empregu prazu- badak barak. Maiske nuné explorasaun minarai no indústria kímika mak asosiadu sei la sai fonte empregu prazu-naruk mak bot, tanba buat rua ne'e intensivu iha teknolojia no kapital em vez de mão-de-obra. 28. Sei importante teb-tebes iha prazu-badak no mos prazu-naruk atu fokus ba kresimentu sektor non-minarai. Iha tinan hirak tuir mai, fonte prinsipál kresimentu non-minarai parese mak sektor públiku, no polítika fiskal apropriadu ho vizaun ida ba jestaun demanda agregat sei sai instrumentu importante ida ba polítika Governo nian. Dalan efetivu liu atu hasae GDP non- minarai no atu kria empregu iha prazu-badak mak liu hosi hadia ezekusaun orsamentu Governo nian, ho tau énfaze ida ba programa traballu-intensivu sira. Orsamentu CFET propostu ba FY06- 08 inklui osan liu fali USD 20 milloens (besik triplu ka dalatolu hosi kuantia FY05) iha despezas konstrusaun tinan-tinan, atu harí eskolas, postu saúde, no hospitais, no atu reabilita no halo manutensaun ba lurón sira. Implementasaun efetiva no lalais ba despezas orsamentadas sira ne'e sei implika servisu ba traballador ho abilidade kikoan rihun balun iha distritu sira, barak-liu liu hosi kontratasaun kompañia konstrusaun lokal kikoan no médiu ka liu hosi serviso komunidade nian. (Kuadru 3). 29. Kuadru 3: Kriasaun Empregu liu hosi Implementasaun Orsamentu Dezenvolvimentu Kapital Despezas dezenvolvimentu Kapital hein atu sae hosi USD 8.7 milloens iha FY05 ba USD 24.4 milloens iha FY06, aument besik dalatolu iha kuantia (la hatama rekapitalizasaun BPA). Wainhira ezekuta tomak, orsamentu dezenvolvimentu kapital FY06 hamutuk USD 24.4 milloens bele kria empregu prazu-badak liu 3,000 ba traballador ho abilidade kik sira iha tinan oin mai. Estimativa kasar ne'e bazeadu ba kustu proporsional traballu iha projetu sira mak implementa tiha iha TFET no ba média saláriu mensal hamutuk USD 85. Konstrusaun Renovasaun Programa Konstrusaun Eskolas Eskolas Hospital/Laboratories Ema-Fulan 180 120 15,908 Kustu Traballu USD 15,300 USD 10,200 USD 1,352,137 Kustu Total USD 140,000 USD 70,000 USD 10,000,000 Traballu nudar % Total 11% 15% 14% Orsamentu kapital USD 24.4 milloens x 13% média labor cost ÷ USD 1,020 média saláriu anual = 3,108 empregus anualizadus 30. Atu resolve problema bot sira dezempregu no produtividade rural kik mak aumenta beibeik hosi sai sustentável liu, nasaun ne'e sei presiza dezenvolve atividade traballu-intensivu iha sektor privadu, partikularmente iha área rural sira ihanebé 86 pursentu hosi emakiak moris ba. Atividade traballu-intensivu bele tau alvu ba merkadu internu (hahan) no mos externu (produtu niche). Kafe, nudar ezemplu, mak Timor-Leste nia produtu exportasaun non-minarai prinsipal. Besi-besik 28 pursentu hosi umakain sira simu rendimentu ruma hosi kafe. Besi-besik um-tersu hosi produsaun hetan aumentu folin 20 ba 100 pursentu ba kualidade diak, orgániku, no/ka sertifikasaun komérsiu justu, nebé hatudu katak iha espasu luan ba gañus rendimentu liu hosi hadia kualidade. kamí, vanilla orgánika, no balada-hakiak neineik-neineik hetan daudaun importánsia nudar produtu exportasaun. Fabrika mina-nu organika ida hahú tiha produsaun no exporta ba Australia iha finais 2004; nudar fonte foun bot liu ba empregu sektor privadu rural desde restaurasaun ukun'an, fábrika ne'e fo serviso ba traballador 200 no sosa nu hosi agrikultor kikoan besik 1,000. Ai-teka, ai-kameli, au, no rota nudar produtu florestas mak potensiál. Turismu Eco-adventure, inklui luku, peskas, no haré manu-fuik, bele iha poténsia ruma tanba Timor-Leste furak teb-tebs no seidauk aat. Turista uitoan hahú vizita ona Timor-Leste, no iha servisos orientadu-ba-turizmu mak mosu daudaun, hanesan operadores turizmu no kompañias dive / luku. Foin lalais ne'e Governo lansa tiha website promosaun turismu foun ida, no Lonely Planet publika ona livru manual ba dalauluk ba Timor-Leste. Governo kria ona programa empregu estranjeiru no asina ona akordu ida ho kompañia Korea do Sul ida atu haruka grupu traballador ba dalauluk ida hamutuk 100 to'o 200 ba railiur iha 2005-klaran. Estensaun ida programa ne'e nian ba rai sira seluk hein atu hamoris empregu foun 3,000 ba traballador Timor oan durante tinan tolu tuir mai. Utilizasaun agresivu liu programa sira atu haruka trabballador ba liur bele hetan sasatan hosi abilidade/ketrampilan traballador Timor oan sira nian. F. Sektor Privadu no Finanseiru 31. Inisiativa privada konsidera tiha nudar fonte prinsipál ba empregu aban-bainrua, maibé bisnis sei hasoru obstákulu bot iha Timor-Leste. Governo konsistentemente subliña ona nesesidade atu dezenvolve lalais sektor privadu, nebé nia haré nudar forma sustentável mesak ida ba kriasaun empregu, revira-volta 180-degraus ida hosi okupasaun Indonézia nian ihanebé sektor públiku mak nudar fonte prinsipal empregu. Sentru Dezenvolvimentu Emprezariál lima, nebé TFET suporta, hahú tihaona programa formasaun sira konabá siénsia emprezariál, maibé kuadru regulatóriu mak la kompletu ida, prosedimentu administrativu mak la klaru no komplikadu, kustu aas ba traballu no eletrisidade, infraestrutura mak seidauk dezenvolve didiak, no korrupsaun mak moris buras tau dezafiu bot ba dezenvolvimentu negósiu 32. Infraestrutura seidauk dezenvolve didiak, no kustu faktor aas. Rede lurón, maiske naruk, nia kondisaun at teb-tebes. Transporte komersiál aérea ba no hosi Timor-Leste karu teb-tebs, entre USD 275 no USD 550, no seidauk eziste iha railaran. Maibe, transportadora aérea privada ba dalauluk hahú operasaun entre Dili no Kupang iha Timor Osidental ho folin USD 100 ba tiket ba-mai, no ho kompetisaun mak aumenta bele halo folin kik liu. Timor-Leste nia abastesimentu eletrisidade tama entre karu liu iha mundu tomak ho 20 séntimus/kwh ba konsumidor komersiál. Asesu ba eletrisidade iha kapital distrital sira wainhira kondisaun diak liu limitadu ba oras uitoan deit kalan ida, no maioria populasaun rural la iha kedas asesu ba eletrisidade. Servisos telekomunikasaun karu, ho ligasaun telefónika sira folin entre 12 séntimus ba 36 séntimos ba minutu ida, kompara ho entre séntimus tolu no lima iha Indonézia. Iha área rural sira, rede telemóvel falla beibeik, no la iha liña terrestre, entre sidade prinsipal sira. Desde períodu UNTAET, USD 85 fulan ida sai nudar saláriu informal kik-liu. Maiske saláriu ba traballador mak laiha abilidade iha tendénsia atu kik liu iha Dili liur no ba kompañia informal kikoan sira iha kapital, saláriu sira ne'e aas liu uitoan saláriu iha rai seluk iha rejiaun laran maiske produtividade kikoan. 33. Halo tihaona progresu sólidu iha kompleta kuadru regulatóriu ba dezenvolvimentu sektor privadu, maibé prosedimentu administrativu mak asosiadu la klaru no komplikadu. Lei konabá sosiedade komersiál, lei segurus, no lei investimento railaran no estranjeiru sira hotu promulga tihaona. Leis konabá pagamentu no falensia orasné sei dezenvolve hela. Maiske progresu ne'e impresionante, iha pratika negósiu sira hasoru administrasaun mak fraku no respeitu ba lei. Prosesu ba rejistu negósiu komplikadu no la klaru. Prosedimentu alfandegariu naruk tebes, hodi hamosu obstákulu administrativu mak presiza. Liu tan, negósiu sira mos reklama konabá abuzu no korrupsaun. Sistema judisial partikularmente fraku nafatin konabá resolve kazu sivíl sira. Iha finais 2004, Tribunal de Recurso mesak deit iha akumulasaun kazus sivíl 34 no bele resolve kazu tolu deit. Kuadru legal ida konabá direitu ba rai no propriedade promulga tihaona, hanesan mos iha dekretu-lei ida konabá arrendamentu propriedade Governo nian. Lei korrespondente konabá arrendamentu propriedade privada orasné Parlamento sei halo hela konsiderasaun, no lei sira konabá tesi-lia ba disputa rai, direitus ba rai no restituisaun titulu, no kumprimentu nain estranjeiru sei halo hela. Implementasaun ba lei sira ne'e sei depende makás ba progresu aban-bainrua iha serviso kadastral no rejistu titulu sira. 34. Timor-Leste nia sektor finanseiru, partikularmente banku komersiál, haluan lalais desde 1993. Orasné iha banku komersiál tolu mak funsiona hela. Empréstimu aumenta lais, ho aumentu dalas hitu iha empréstimu banku nian entre Janeiru 2003 no Marsu 2004. To Janeiru 2005, banku bot liu, Banco Nacional Ultramarino (BNU), kaer osan USD 63 milloens iha empréstimu mak seidauk selu-hikas ba besik debitor 10,000, reprezenta besi-besik 19 pursentu hosi GDP. Atividade empréstimu ne'e kontribui makás tiha ba kresimentu iha bens privadu no bisnis iha Dili. Servisos finanseirus la disponivel iha kapital nia liur, maiske sira moris daudaun. BNU loke ona eskritóriu iha sidade sekundáriu rua, halo vizita mensal ba sidade distrital hotu-hotu, no halo planu atu haluan sanak ba distrito hotu-hotu iha inísiu 2006. Mikrofinansas, nebé funsiona barak liu iha Dili nia liur, hetan mos momentum, ho instituisaun mikrofinansas espesializadu hat, kooperativa poupansa no kréditu balun, no Asosiasaun Instituisaun Mikrofinansas ida mak funsiona hela. Sira kaer depózitu no empréstimu hamutuk hotu besik 0.3 pursentu deit hosi GDP, maibé serve kliente sira ho rendimentu kik besi-besik 20,000. Enkuantu iha instituisoens mak serve konsumidor ho rendimentu bot no kik merkadu nian, iha vagu ida iha servisos "segundu- grau". Fornesimentu kréditu ba produsaun agríkola no ekipamentu nudar parte ida mak ladun dezenvolvidu entre produtu serviso finanseiru sira. G. Perfil Kiak nian 35. Ho GDP per-kapita ida hamutuk USD 366, Timor-Leste tama entre nasaun kiak liu sira iha raiklaram. Tanba GDP per kapita tun tiha, kiak mos parese aumenta tiha. Iha 2001, ema ida hosi ema lima moris ho osan kuran hosi dolar ida loron ida, no ema rua hosi ema lima moris iha liña pobreza nasional nia okos. Avaliasaun Pobreza/Kiak 2001 mos dokumenta tiha dezigualdade bot. 40 pursentu emakiak liu hosi populasaun iha persentajen despezas la liu hosi 18 pursentu. Iha differensa bot iha pobreza entre área urbana no área rural sira, no entre zona jeográfika sira. Pursentu sanulu-resin-hat hosi populasaun iha área urban sira iha Dili no Baucau moris iha liña pobreza nia okos, kompara ho 40 pursentu iha área urbana sira seluk no 47 pursentu iha área rural sira. Pursentu walunulu-resin-nen hosi emakiak moris iha área rural sira, ihanebé umakain sira, em média, laiha fos no batar natón besi-besik fulan hat nia laran iha tinan ida. Entre umakain rural sira, kiak iha tendénsia atu sai at-liu iha área foho, nefe haklaken tan sa mak kiak no indikador bem-estar sira seluk at-liu iha rejiaun sentral no osidental sira do que iha parte leste nudar rejiaun tetuk ka ladún foho. Kiak aas liu iha umakain sira nebé chefe umakain okupadu deit iha agrikultura (49 pursentu), nudar opostu ho empregu salariadu (19 pursentu) ka negósiu umakain nian (17 pursentu). Tabela 2: Indikador Bem-Estar sira tuir Rejiaun Rural Rural Rural Timor-Leste Urbana Leste Sentru Oeste Tetuk Foho Númeru Emakiak (2001) 40 14-40 32 49 47 Númeru Mínimu Mundial (2003) 70 40 77 76 85 TV no/ka Radio (2003) 40 84 25 28 24 Karreta/ka Motosikleta (2003) 6 17 3 2 2 Taxa Mortalidade Labarik(1994-2003) 82 72 77 90 88 77 106 Taxa Mortalidade Labarik Otas kuran hosi Tinan 5 (1994-2003) 107 86 103 117 122 102 130 Partu mak Pessoal Abilitadu Tulun (2003) 18 40 14 11 11 20 9 Malnutrisaun Labarik (2003) 46 42 44 45 57 46 48 Buka Tratamentu ba labarik Moras (2003) 24 28 26 22 18 25 19 Inskrisaun Netto EP (2003) 75 85 74 69 75 Feto sira mak le/hakerek (2003) 45 63 49 36 35 48 35 Mane sira mak le/hakerek (2003) 54 68 59 44 50 58 46 Hatene Portugés diak (2003) 2 Hatene Indonézia diak (2003) 30 Hatene Tetun diak (2003) 79 Bee Kanalizadu (2003) 39 50 12 50 38 Asesu ba Eletrisidade (2003) 26 73 19 11 3 Ai Nudar Kombustivel (2003) 98 93 100 100 100 Fulan sira mak Fos/Batar Kuran (2001) 3.6 2.7 4.2 3.8 3.9 Fonte: Dadus Timor-Leste Living Standards Measurement Survey ba 2001; Dadus Demographic and Health Survey ba 2003. Nota: Dadus hotu-hotu iha pursentajen exceptu "Fulan sira mak Fos/Batar Kuran." 36. Maiske halo ona progresu neineik desde restaurasaun ukun'an, Timor-Leste atraza hosi rai seluk iha rejiaun laran iha realizasaun MDG sira (Gráfiku 5). Demographic and Health Survey (DHS), 2001 Poverty Assessment,5 no 2003 Multi-Indicator Cluster Survey (MICS) subliña dezafiu sosiál sira mak hatauk nebé nasaun hasoru (Tabela 2). Ema nain rua hosi ema bot nain lima iha Timor-Leste la hatene le no hakerek. Asesu ba edukasaun aumenta makás ona durante ne'e, liu-liu ba emakiak, ho taxa inskrisaun iha eskola primáriu alkansa besik 80 pursentu. Labarik kiak no labarik feto barak liu mak orasné tama eskola, wainhira kompara ho situasaun durante okupasaun Indonézia. Maibé, inskrisaun netto iha ensinu sekundariu 30 pursentu deit. Mais ou menus labarik ida hosi labarik sanulu nunka ba eskola. Indikador saúde nian sira hadia neineik-neineik daudaun. Malorek liu mak, taxa mortalidade ba labarik ho otas tinan lina ba kraik tun tiha hosi 165 ba partu 1,000 mak moris iha periodu 1989-1993 ba 83 per 1,000 iha periodu 1999-2003. To orasné sorinbalu hosi labarik ho otas tinan lima ba kraik mak rakítiku/krekas, no besi-besik feto rua hosi feto isin-rua nain lima no mane ida hosi mane nain hat iha indeks massa isin/body mass index kik. Prevalensia HIV/AIDS kik teb-tebes, maibé populasaun, perigozu teb-tebes, la hatene konabá risku sira ne'e. Interaksaun barak entre grupu ho risku aas hanesan traballadores seks no homosexual sira no se lae grupu risku-kik sira kria ponte klaru ba populasaun barak liu. Feto nain hat hosi feto nain lima nunka rona konabá HIV/AIDS, ho rasiu ne'e kik liu uitoan deit ba mane sira. Asesu ba bee no eletrisidade limitadu, partikularmente iha área rural sira, nebé afeta emakiak sira la proporsional. Iha área urbana sira, besik 70 pursentu hosi populasaun mak iha asesu ba eletrisidade no bee-hemu seguru, enkuantu iha área rural sira, taxa asesu 43 pursentu ba bee-hemu no 11 pursentu ba eletrisidade. Pursentu hatnulu-resin-nen hosi populasaun la expoen ba meiu-komunikasaun. Gráfiku 5: Progresu Timor-Leste no Rejional Hasoru MDG sira Inskrisaun Netto Eskola Primaria Partu Mak Pessoal Kualifikadu 2001 Tulun 2001 100 120 80 80 60 40 40 0 r-Leste mb odia a Indonesi olia te odia a olia mb Timo Ca Lao PDR Mong Vietnam Timor-Les Ca Indonesi Lao PDR Mong Vietnam Mortalidade Inan 2001 Fonte Bee Diak ona 2001 800 100 600 80 400 60 200 40 0 20 0 -r ai mor- es Ti Leste a PDR mo ets Ti Le a RDP liaogn Cambodi Indonesia Lao Mongolia Vietnam Cambodi ndonI Lao Mo namteiV 5 The Poverty Assessment Project kompostu ho ezersisiu halibur dadus tolu: Suco Survey, Participatory Potential Assessment, no Household Survey. Analize hosi temuan sira ne'e aprezenta tiha iha Poverty in a New Nation: Analysis for Action. Asesu ba Eletrisidade 2001 Malnutrisaun labarik 2001 100 60 80 60 40 40 20 20 0 0 - mor ets ai ai a es es RDP Ti Le liaogn r-o Cambodi ndonI Mo namteiV m ets Ti Le a liaogn mant Cambodi ndonI Lao Mo Vie Vasina Sarampu 2001 Mortalidade Labarik